Seminari korraldaja, vanemtoimetaja Helika Mäekivi sõnul tekivad tõlkimisel tüüpvead, mida teeb peaaegu iga uus tõlk. Sageli on tõlkija viimane eesti keele tund toimunud nii ammu, et uutest reeglitest või põhimõtetest ei olda teadlikudki. Samuti mõjutab keelekasutust ka iga päev ajalehtedest, televiisorist või raadiost loetu, nähtu või kuuldu. Paraku ei hiilata meie meedias eriti hea keeleoskusega ja korduvad vead kipuvad inimestele külge jääma. Seepärast on keelereeglite meeldetuletamine ning vale sõna- ja lausekasutuse käsitlemine üsna vajalik. Liiatigi hõlbustab selliste apsude vältimine edaspidi toimetajate tööd, kes saavad pisivigade parandamise asemel pühenduda stiilile ja üldpildile.

Teoreetilist materjali täiendasid tõlkide enda kirjutatud vigased laused, mida seminarilised pidi parandama. Lisaks said osavõtjad hulga teabematerjale, mis hõlmasid uudissõnu, keeleandmebaase, sarnassõnu, telefoninumbrite õigekirja, tsitaatsõnu, mõne konkreetse sõna õigekirja jne.

Seminar möödus kiires ja asjalikus tempos. Saadud teave kulus ära nii tõlkidele kui ka projektijuhtidele ja seminariga jäädi rahule.

Järgmine seminar leiab aset tõenäoliselt tulevasel aastal. Senikaua annab Helika Mäekivi keelenõu e-posti ja telefoni teel.