30. septembril toimus rahvusvahelise tõlkijate päeva raames Tallinna Rahvusraamatukogus Eesti Tõlkemagistrite Liidu konverents „Koos töötamine”. Konverentsil oli üle saja osavõtja, muu hulgas oli nende seas tõlkijaid, tõlke, toimetajaid, aga ka tudengeid.

Ettekannetega astusid üles Arvi Tavast ja Pirjo Barrow Tallinna Ülikoolist, Ingmar Pilt Luisa Tõlkebüroost, Katrin Rein Haridus- ja Teadusministeeriumist, Elina Kivinukk Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust ning Maarika Saarna-Siimann Välisministeeriumist.

Luisa Tõlkebüroo projektijuht Ingmar Pilt oli kutsutud konverentsile tutvustama tõlkebüroo argipäeva. Ingmar tegi ülevaate suure tõlkefirma igapäevatööst ja ülesannetest. Ta rääkis, et tõlke kallal töötab suur meeskond, kuhu kuulub peale tõlkija veel toimetaja, terminoloog, tehniline toimetaja, projektijuht. Nende tööle toetudes kirjeldas ta, kuidas valmib üks tõlge.

Arutelu rikastas Ingmari mõte, et keskmine klient ei tea tegelikult, kuidas tema tõlge valmib. Ingmar selgitas täpsemalt tõlkebüroo tööetappe (kliendi nõustamine, tellimuse üksikasjade täpsustamine, hinnapakkumuse tegemine, tõlkemeeskonna kokkupanek vastava tellimuse jaoks, tööde koordineerimine ning tõlke edastamine kliendile pärast väljastuskontrolli, vajaduse korral edasine tagasisidega tegelemine) ja rääkis, mida tuleb kliendil tõlketööd tellides silmas pidada (kui jätta kõrvale hinnapoliitika). Eelkõige rõhutas ta, kui oluline on koostöö kliendiga.

Huvi tõlkebüroo ettekande vastu oli silmnähtav. Nii mõnigi astus pärast ettekannet ligi, öeldes, et tal puudus igasugune ettekujutus, kuidas tõlkebüroo toimib ja mis protsessid tõlge enne kliendile edastamist läbib. Selline praeguste ja tulevaste klientide teadlikkuse suurendamine tuleb tõlkebüroole kindlasti kasuks. Ka keeletudengid ja juba töötavad tõlkijad, kel pole kontakti tõlkebürooga, ei tea ju tegelikult, mille poolest erineb tõlkebüroo töö eraldi töötava tõlkija omast.

Pärast ettekannet tekkis väga elav arutelu Eesti tõlketurul käibivate erinevate terminite üle. Samuti esitati väga palju küsimusi hinnakujunduse, tasustamise ja tõlkeprotsessi kui sellise kohta. Ettekandest oli loodetavasti kasu paljudele konverentsil osalenutele.