Juriidilised materjalid võib jagada kolme liiki:
- notariaalselt kinnitatavad tõlked / vandetõlgi poolt kinnitatavad tõlked
- tõlkebüroo templiga varustatud tõlked
- muud juriidilised tõlkematerjalid
---------------------------------------------------------------------------------------------------
I Notariaalselt kinnitatavad tõlked / vandetõlgi poolt kinnitatavad tõlked
Kui soovite Eestis koostatud dokumente välismaal kasutada või vastupidi, tuleb dokument tõlkida, kinnitada ja legaliseerida/apostilleerida.
Tõlgete kinnitamisega tegelevad Eestis:
Notariaalselt saab Eestis kinnitada avalike dokumentide tõlkeid: kohtu- ja haldusdokumente, notariaalsete toimingutega seotud dokumente ning ametlikke (ametiasutuste poolt väljastatud) tõendeid.
Kui soovite dokumendi notariaalset tõlget, peaksite tähelepanu pöörama alljärgnevale:
- Esitage originaaldokument, mis on varustatud allkirja(de) ja templi(te)ga (firma blanketil esitatud dokumendi puhul piisab ainult allkirjast).
- Originaaliks loetakse ka notariaalselt kinnitatud või vastava ametiasutuse templiga varustatud koopiat/ärakirja (nt. TÜ poolt teistkordselt väljastatud diplom, millel on tempel "Korduv" või "Duplikaat").
- Kui tegemist on üle ühe lehekülje pikkuse dokumendiga ja see on lahtistel lehtedel (s.t. dokumendi väljastanud institutsiooni poolt korrektselt köitmata), peab igal lehel olema dokumendi väljastanud asutuse tempel ja/või volitatud isiku allkiri (põhikirja puhul) või mõlema poole allkirjad (lepingu puhul).
- Originaalil ei tohi olla parandusi. Kui parandusi on siiski tehtud (käsitsi või trükikirjas), peavad need olema allkirja/templiga kinnitatud.
Dokumendi tõlge ja vormiline külg peavad vastama kindlatele nõuetele ning notariaalselt kinnitatavat tõlget võib teha vaid tõlkija, kes on registreeritud usaldustõlgina notaribüroo(de)s.
Olenevalt sellest, millisest keelest millisesse keelde on dokument tõlgitud, tuleb sellega enne või pärast notariaalset kinnitamist teha lisaks teatud protseduurid.
Kui soovite Eestis välja antud avaliku dokumendi esitada välismaa ametiasutuses, peaksite toimima järgnevalt:
- laske dokument vastavasse keelde tõlkida ja tõlge notariaalselt kinnitada.
- a) Kui dokumenti soovitakse kasutada Lätis, Leedus, Ukrainas, Vene Föderatsioonis või Poolas, pole sellega pärast notariaalset kinnitamist vaja enam midagi teha. Eeltoodud riikidega on Eestil sõlmitud vastastikuse õigusabi ja õigussuhete leping ning seal saab Eestis väljastatud avalikke dokumente kasutada vastavasse keelde tõlgituna ja notariaalselt kinnitatuna, ilma legaliseerimiseta (sellest tuleb juttu allpool).
b) Kui dokumenti soovitakse kasutada mõnes teises riigis, tuleb hankida notariaalselt kinnitatud tõlkele apostill (kui dokumenti kasutatakse Haagi konventsiooniga ühinenud riigis) või legaliseerimistempel (kui dokumenti kasutatakse Haagi konventsiooniga mitteühinenud riigis). Täpsemat infot leiate Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kodulehelt alajaotuses "Konsulaarinfo" toodud artiklist http://www.vm.ee/est/kat_441/4583.html
Kui soovite välismaal välja antud avalikku dokumenti kasutada Eesti ametiasutuses, peaksite toimima järgnevalt:
- Et anda välismaal väljastatud dokument Eestis tsiviilkäibesse (st. et saaksite tõlgitud dokumenti kasutada Eesti ametiasutustes), tuleb see muuta eelnevalt seaduslikuks ehk apostilleerida (Haagi konventsiooniga ühinenud riikide puhul) või varustada legaliseerimistempliga (Haagi konventsiooniga mitteühinenud riikide puhul) välismaal vastavas institutsioonis.
Näide:
välismaa ametiasutuses (nt Rootsis) välja antud dokument tuleb kõigepealt apostilleerida välisriigi vastavas ametkonnas (erinevates riikides erinev kord), seejärel lasta tõlkida Eestis eesti keelde ja notariaalselt kinnitada. Seejärel saate kasutada dokumenti Eesti ametiasutustes. NB! Apostilleerimist/legaliseerimist ei vaja avalikud dokumendid, mis on välja antud Vene Föderatsioonis, Lätis, Leedus, Ukrainas ja Poolas.
Apostilleeritakse ja legaliseeritakse vaid avalikke dokumente (vt selgitust eespool). Muid dokumente (nt äriühingu juhatuse otsus) ei apostilleerita/legaliseerita ning neid ei ole vaja ka Eestis enne tõlkesse andmist apostilleerida/legaliseerida (igal konkreetsel juhul küsige nõu välisministeeriumi konsulaarosakonnast).
Dokumentide legaliseerimise ning tunnistusega (apostilliga) kinnitamise eest peab eelnevalt tasuma riigilõivu 230 krooni iga dokumendi eest Rahandusministeeriumi arvele (vt: http://www.vm.ee/est/kat_464/8135.html)
Rahandusministeeriumi arvelduskontod:
SEB Eesti Ühispank: 10220034796011, Hansapank: 221023778606
Viitenumbrid:
Haridusministeerium: 2900073533
Justiitsministeerium: 2900072880
Siseministeerium: 2900073465
Sotsiaalministeerium: 2900073494
Välisministeerium: 2900073643
Riigilõivu tasumisel Interneti või makseautomaatide kaudu tuleb kviitungile võtta panga pitsat, mis kinnitab, et raha on vastavale arvele laekunud.
Kõige otstarbekam (odavam) on kliendil organiseerida apostilleerimine iseseisvalt. Kui aga
soovite oma aega kokku hoida, võite dokumentide apostilleerimise/legaliseerimise tellida ka meilt:
-
1 dokument - 490.00 (+km) - sisaldab riigilõivu ja teenustasu.
Kui Teil on eelnevaga seotud küsimusi või kui tegemist on erijuhtumiga, pöörduge abi saamiseks kindlasti kas meie kontoritesse, Eesti Vabariigi Välisministeeriumi või notari poole.
Kasulik link:
- Haagi konventsiooniga ühinenud riigid http://www.hcch.net/index_en.php?act=states.listing
Välisministeeriumi konsulaarosakonna info: 6317 440, 6317 478
---------------------------------------------------------------------------------------------------
II Tõlkebüroo templiga kinnitatavad tõlked
Kui välismaal välja antud avalik dokument on apostilleerimata või legaliseerimistempliga varustamata, kui dokumendid on saabunud faksi teel või kui on tegemist muu sellise juhuga, mil tõlke notariaalne kinnitamine ei ole võimalik või seda ei soovita, võib tõlkebüroo pärast tõlkimist varustada nimetatud dokumendi firma templiga (ja lausega "Tõlgitud xxx tõlkebüroos"). Selliselt vormistatud dokumenti aktsepteerivad Eestis mitmed ametiasutused. Igal konkreetsel juhul tuleb asi kindlasti üle täpsustada!
Luisa Tõlkebüroo poolne kinnitamine toimub järgmiselt: kõigepealt tõlgime ära meile saabunud dokumendi, teeme algdokumendist koopia, köidame selle tõlkega kokku ning varustame templi ning vastutava isiku allkirjaga.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
III Juriidilised tõlkematerjalid
Juriidilistest tõlkematerjalidest moodustavad suurima osa lepingud ja kohtudokumendid. Nimetatud materjale tõlgivad kauaaegse juriidiliste tekstide tõlkepraktikaga tõlkijad koostöös vastavat keelt emakeelena kõnelevate korrektoritega. Enamus tõlkijaist on registreeritud usaldustõlkidena nii Tartu kui ka Tallinna notaribüroodes.
Juriidiliste materjalide tõlkimisel on oluline ka koostöö kliendiga, seda eriti nüansside lahtimõtestamisel. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata sellele, et algmaterjalid oleksid vormistatud ja sõnastatud korrektselt - see on peamine nõue tõlke kvaliteedi ja lõppviimistluse tagamisel.
Kui materjalid sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni, on kliendil võimalik sõlmida konfidentsiaalsusleping. Konfidentsiaalsuse printsiip kehtib kõikide tellimuste korral ka ilma lepinguta, kuid alati on võimalik sõlmida leping esitatud materjalides sisalduva info salastatuse tagamiseks ja materjalide hävitamiseks pärast tõlke valmimist.
