Suulisest tõlkest

Paljudel üritustel, seminaridel või kokkusaamistel, kus on erinevaid keeli kõnelevaid osalejaid, võib vaja minna suulist tõlkimist. Sageli on aga ebaselge, milliseid ettevalmistusi tuleks teha, et kõik tõlkega seonduv õnnestuks.

Peamiseks eelduseks on loomulikult see, et te kasutate alati vastava väljaõppega tõlke. Kuid lisaks tõlgi kogemustele ja teadmistele on ka teisi nüansse, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Alati tuleks hoolitseda selle eest, et tõlk saaks materjalid kätte kaks nädalat enne üritust. Samuti tuleks anda tõlgile kontaktisiku telefoninumber, kelle poole on võimalik erialaste küsimustega pöörduda. Sageli tundub tõlgitav tekst selles valdkonnas "kodus" olevate inimeste jaoks lihtne ja nii ka tõlgile öeldakse. Tõlgile, kes peab orienteeruma paljudes valdkondades, ei pruugi konkreetne teema nii kerge olla. Seetõttu oleks hea, kui ta jõuaks vastava teema kohta ettevalmistusi teha. Tõlk saab tema jaoks võõramad väljendid meelde jätta ja sihtkeeles parimad vasted eelnevalt välja mõelda ning kulutada tõlkimise ajal maksimaalse energia esitusele. Mida suuremad on tõlgi taustteadmised, seda parem on tõlke kvaliteet.

Suulised tõlked jagatakse tavaliselt kolme liiki.

I Sünkroontõlge

Sünkroonse edastuse puhul toimub tõlkimine samaaegselt esineja rääkimisega. Sünkroontõlke plussiks on kiirus. Tõlkimine eeldab vastava aparatuuri olemasolu. Tõlk asub eraldi ruumis või spetsiaalselt paigaldatavas kabiinis ning tõlget kuuldakse kõrvaklappide kaudu. Et tõlk kuuleks originaalteksti, peab esineja alati mikrofoni kasutama. Mikrofoni ei tohi unustada ka suhtlusel auditooriumiga, sest vastasel korral ei kuule tõlk kuulajate küsimusi. Samuti ei tohiks esineja unustada mikrofoni kaasa võtta, kui ta poodiumi juurest lahkub, et näiteks seina peale kuvatud andmetele osutada.

Hea esineja arvestab alati tõlgiga ja väldib varem valmis kirjutatud teksti mahalugemist kiires tempos. Üleskirjutatud teksti puhul on tõlgil raske esinejat jälgida, sest kirjaliku ja suulise teksti lauseehitus on erinevad. Samuti kipuvad kiirel mahalugemisel tekkima pausid valedesse kohtadesse. Tõlk aga ei tõlgi sõnu, vaid mõtet, mida ta soovib edasi anda selgelt ja sujuvalt, ning pausid on sel puhul olulised. Erinevalt esinejast ei saa tõlk endale lubada pooleli jäänud lauseid. Kui Te esinejana soovite, et kuulajad saaksid tõlke vahendusel teada kogu teie poolt edastatud vajaliku info, siis tasub kõike eeltoodut arvestada.

Sünkroontõlget ei tehta reeglina üksinda. Erandiks on vaid mõned tunnid vältavad üritused. Kui sünkroontõlkel on kabiinis korraga kaks tõlki, siis ei tähenda see, et ainult üks neist teeks tööd. Ka tõlk, kes parajasti mikrofoni ei räägi, kuulab saalist tulevat teksti, et kirjutada vajaduse korral partneri jaoks üles numbreid, termineid, nimesid ja võtta järg üle esimesel vajadusel. Samuti võib teine tõlk valmistada ette alles ürituse käigus saabunud kõnesid.

II Järeltõlge

Järeltõlge ei eelda tõlkeaparatuuri olemasolu. Selle tõlkeviisi korral tõlgitakse kuni 5-minutiliste lõikude kaupa. Tõlk teeb märkmeid ja kasutab võimalusel seinal näidatavaid slaide. Järeltõlge kestab alati kauem kui näiteks sünkroontõlge, sest lisandub tõlkele kuluv aeg. Järeltõlge on sobiv meetod igasugustel läbirääkimistel, sest see annab originaalkeelt oskavale osapoolele rohkem aega oma seisukohtade läbimõtlemiseks. Ka seminaridel saavad mõlemat keelt mõistvad inimesed kasutada tõlkega lisanduvat aega rahulikult märkmete tegemiseks.

Kuigi järeltõlge on vähem intensiivne kui sünkroontõlge, soovitatakse ka pika ja keerulise järeltõlke puhul kasutada kahte tõlki.

III Sosintõlge

Sosintõlget kasutatakse siis, kui auditooriumi hulgas on paar-kolm inimest, kes keelest aru ei saa. Tõlk istub nende juures ja teeb sosinal sünkroontõlget.

Kindlasti soovite te oma külalistele või üritusel osalejatele muljet avaldada. Üheks selliseks võimaluseks on kasutada hea väljaõppe ja ettevalmistusega tõlki ning valida õige tõlkeviis.

Artikli autor:
Külli Sula

1992 TÜ - inglise filoloogia
2000 TÜ - konverentsitõlke magister