Euroopa Liitu minekuga seoses on eesti keelde tõlgitud tohutul hulgal materjali. Mõnikord on tõlkijateks sattunud inimesed, kes ei ole vastavat valdkonda hästi tundnud, sageli on tõlkimisega kiirustatud. Vahel on tõlkija pidanud mõnd ammu tuntud vastet liiga tavaliseks ja püüdnud uudse väljendiga silma paista. Levinud on ka väärarusaam, et liiga lihtne ja üldkasutatav sõna teeb teksti kuidagi labaseks, aga kui lisada mõni võõrsõna või omapärane väljend, saab tõlge veidi keerulisem, asjalikum ja võib-olla isegi „eurolikum”. Kõige selle tõttu on meie keelde tulnud või taastulnud hulk nn moesõnu, mille kasutamisega on hakatud liialdama. Need sõnad on mõnes kontekstis omal kohal, kuid nende liigne ja vahel ka vale tarvitus on muutunud üsna häirivaks.

Arvatavasti ei ole enam mõtet peatuda sõnadel koheselt ja põhimõtteliselt või toortõlgetel promoveerima, presenteerima jms. Kahest esimesest on juba palju räägitud ja kahe ülejäänu puhul näib, et keele areng on ise soodustanud nende hääbumist ja õigete verbide kasutuselevõttu. Pigem vaatleme selliseid sõnu, mis on muutunud eesti keelekasutuses nii levinuks, et hakatakse kaotama õiget taju nende tähenduse suhtes. Siinse loo näitelaused pärinevad isiklikust näitekogust ja Internetist.

Väga moodne on sõna reeglina – inglise keeles as a rule, saksa keeles in der Regel. Varem on selle sõna levikut eesti keeles soodustanud vene väljend как правило ’harilikult, tavaliselt’. 1 ÕS 1999 peab sõna reeglina tarvitamist taunitavaks ja pakub asemele üsna mitu omakeelset ja head vastet – olenevalt kontekstist kas tavaliselt, üldjuhul, üldiselt, enamasti vms. Ja sageli pole selle sõna järele üldse vajadustki, sest lause ise väljendab tavasituatsioonis olemist.

Endiselt pole suudetud loobuda liitsõna osisest piloot-. Tasuks siiski meeles pidada, et piloot on eesti keeles üldiselt see inimene, kes juhib lennukit või helikopterit. Mis on aga piloodil tegemist projektide või programmidega? Pilootprojekti tegelik tähendus on see, et midagi proovitakse esimest korda teha ehk katsetada – selle alusel soovitas ÕS 1999 pilootprojekti asemele katseprojekti. ÕSi järgmises, 2005. aasta väljaandes vahetab katseprojekti välja juhtprojekt – ehk on juht-sõnal rohkem edu piloodiga võistlemisel. Näiteks pilootkooli võiks aga nimetada näidiskooliks, sest kui koolis katsetatud projekt õnnestub, võtavad teised sellest koolist eeskuju. Sama lugu on pilootasutuse ja pilootettevõttega.

Peaaegu igas eurotekstis kohtab sõna väljakutse, mille kasutamisega on ilmselgelt üle pingutatud. Isegi pisimgi ülesanne on nimetatud suureks väljakutseks. ÕS 1999 järgi esitatakse väljakutse siis, kui on plaanis pidada kahevõitlust, seda ka ülekantud tähenduses (näiteks: Button soovib Schumacherile väljakutse esitada). Väljakutse võib esitada ka vastaspoolele mõne mängu mängimiseks või võistluse pidamiseks (Tennisemängijad võivad esitada väljakutse endast üks aste kõrgemal seisvatele võistlejatele). Samuti sõidavad väljakutsele kiirabibrigaadid, torumehed või IT-töötajad.

Pärast eurotekstide tulekut on sellele sõnale (inglise challenge, saksa Herausforderung) antud ülekantud tähendus, mille puhul peetakse silmas võitlust millegi raskega või sellise ülesande täitmist, mille puhul tuleb arvestada paljude asjaoludega. Siin võiks vabalt kasutada ka teisi sünonüüme – proovikivi, katsumus, raskus, ülesanne, vahel ka probleem.

Väga levinud on sõna kaardistamine (inglise mapping) vale kasutus. ÕS 1999 järgi hõlmab kaardistamine maakaardi koostamist, mõõtmistulemuste kandmist kaardile (näiteks: Veenuse kaardistamine kosmosesondidega, veeteede märgistamine ja kaardistamine). Nüüd on aga sellele lisandunud ülekantud tähendus: inimesed kaardistavad probleeme, olukorda, ideid, ülesandeid, vajadusi jne. Tegelikult on mõeldud millegi väljaselgitamist, kindlaksmääramist, kajastamist, koostamist, samuti millestki ülevaate saamist.2 Kui keeles on sellised sõnad olemas, ei ole ju vajadust toortõlke järele.

Lisaks eeltoodule võiks veel meelde tuletada, et nägemus või visioon tähendavad ikka veel hallutsinatsiooni, kummitust või viirastust. Muus kontekstis võib nende asemel kasutada sõnu seisukoht, vaade, suhtumine, arusaam, ettekujutus, plaan, kava.

Lisaks eeltoodule võiks veel meelde tuletada, et nägemus või visioon tähendavad ikka veel hallutsinatsiooni, kummitust või viirastust. Muus kontekstis võib nende asemel kasutada sõnu seisukoht, vaade, suhtumine, arusaam, ettekujutus, plaan, kava.

Majandusvaldkonnas tegutsevad inimesed armastavad sageli öelda, et ettevõttel või äriühingul on missioon ja visioon. See on vahva paar, mille moodustavad häälikuliselt sarnased sõnad. Siiski jääb mõistetamatuks, miks ei võiks öelda, et ettevõttel on eesmärk, siht või suundumus (missiooni asemel) ja tulevikuplaan või -kava (visiooni asemel).3

Lõpetuseks olgu rõhutatud, et siin toodud näidetes oli tegemist sõnade liig- või väärkasutusega. Alati on kohti, kus need sõnad on täiesti omal kohal. Kuid eesti keeles on palju sõnu, mida kiputakse suures uuendamistuhinas ära unustama. Seepärast tasuks enne võõra sõna tarvituselevõttu alati mõelda, kas keeles on äkki mõni sobiv vaste juba olemas. See on üks viise hoida hästi seda tööriista, mida peame emakeeleks.

***

1. Vt ka M. Raadik, Küsimusi KKI keelenõupäevikust. –
Keelesõnumik. Valgus. Tallinn, 1987, lk 70 jj.

2. Vt ka A. Mund, Kaardistades kaardistamist. –
Oma Keel 2003, nr 2, lk 48–52.

3. Vt ka T. Erelt, Minu nägemus. –
Keel ja Kirjandus 1994, nr 11, lk 676–679