Osalesime väga huvitavas keeleprojektis, kus hinnati 30 keelepaari tõlkekvaliteeti. Tõlked olid tehtud nii inimeste kui AI poolt. Meie Luisas hindasime inglise-eesti keelesuuna tõlkeid ja tegime ka lisaks tõlkeid, mida omakorda hindas AI.
Kui vajad tõlketeenust, on kõige segasem küsimus, kas piisab masintõlkest või peaks tellima inimtõlke?
WMT25 (masintõlke konverentsi) raport aitab sellele päris ausalt vastata, sest tõlkeid testiti keerulisemates oludes kui varem ja neid hindasid professionaalsete tõlkijad ja toimetajad.
Mis see WMT25 test üldse oli ja miks peaks see sind huvitama?
- Testiti 30 keelepaari, neist umbes poolele tehti inimhindamine.
- Tekstid ei olnud ilusad üksiklaused, vaid pigem terved tekstid otse elust:
- uudised (inglise keele puhul isegi arvamuslood, et oleks raskem),
- sotsiaalmeedia lõimed (Mastodon),
- kõne (YouTube + automaatne kõnetuvastus/ASR),
- ilukirjandus,
- haridustekstid,
- dialoogid (rõhk sugu/viisakus, sidusus).
- NB! Testimisekse ei võetud suvalisi tekste, vaid valiti teadlikult raskemad, kasutades allikateksti-põhist raskusastme ennustajat sentinel-src-25 (nn difficulty sampling, lähedane quality prediction without reference ideele), et masintõlke süsteeme korralikult proovile panna.
Mida see sinu jaoks tähendab? Kui mõni teenusepakkuja ütleb, et „meie masintõlge on juba peaaegu inimtõlkega samal tasemel”, siis WMT25 näitab, et see võib olla tõsi mõnes olukorras, kuid mitte alati.
Kuidas hinnati? Masin vs inimene
1) Inimhindamine (mida peetakse standardiks)
Enamikus suundades kasutati ESA-protokolli:
- professionaalsed tõlkijad märgivad vead (väike/suur)
- ja annavad tõlkele skoori 0–100 (tavaliselt lõigu kohta).
Kahel suunal kasutati MQM-i (veel detailsem veakategooriate süsteem).
2) Automaatne hindamine (kiire, kuid võib eksida)
Enne inimhindamist tehti automaatne järjestus mitme mõõdikuga (nt MetricX, XCOMET, CometKiwi, GEMBA-ESA kui „LLM kohtunik”).
Raport hoiatab selgelt – automaatne järjestus ei kattunud alati inimeste hinnanguga! Mõõdikud võivad olla kallutatud ja treenitavad (mudel võib õppida mõõdikule meeldima).
Tavaline järeldus: kui teenusepakkuja põhjendab kvaliteeti ainult ühe automaatnumbriga, ei ole see piisav.
Suur pilt tulemustest ilma liigse tehnoloogiakeeleta
Tippmudelid on väga head, kuid kindlat võitu ei ole
- Raport ütleb, et parim süsteem inimeste hinnangul (Gemini 2.5 Pro) oli tipptasemel 14/16 hinnatud suunal.
- Samal ajal inimtõlge ei olnud automaatselt alati parim – inimeste tehtud tõlge oli tipptasemel vaid 6/15 (juhul, kus inimtõlge üldse olemas oli).
Inimtõlge võib sisaldada väga erinevaid nüansse – tõlkija kogemus, toimetamine, kontekst, kvaliteedikontroll. WMT raport toob esile, et isegi professionaalsed tõlked võivad sisaldada vigu ja need ei pruugi olla võrreldavad kõrgeima panusega ehk “avaldamiseks valmis” tõlkega, milles osaleb mitmeid inimspetsialiste (üks või enam tõlkijat, 1 või enam keeletoimetajat, termininõustaja, väljastuskontrolli tegija jms).
Kõige riskantsem valdkond oli kõne/ASR
Kõne tõlkimine oli kõige raskem (ASR vigu ja kõnekeelsust on palju).
Tõlge audio/transkripti pealt, kus masin teeb küll kiirelt, kuid võib tähendada ka, et masin paneb sisuliselt mööda.
Keelepaarid, kus inimene oli selgelt masinast parem (WMT25 järgi)
Kui sul on vaja tõlkida just selliseid keelesuundi, tasub inimtõlget eriti tõsiselt kaaluda:
- EN→ET (inglise → eesti, tõlked tehtud Luisa Keelelahendused tõlkijate poolt): Human 83.1, parim masin 78.8 (Gemini 2.5 Pro).
- EN→AR (inglise → Egiptuse araabia): Human 78.5, parim masin 77.0 (GPT-4.1).
- EN→IS (inglise → islandi): Human 87.5, parim masin 77.6.
- EN→JA (inglise → jaapani): Human 89.2, parim masin 85.8.
Märkus. See ei tähenda, et masin oleks halb, vaid inimene sai nendes testimisoludes ja antud tekstidega parema tulemuse.
Praktiline otsus ja lihtne juhis – millal valida inimene, millal masin
Vali inimtõlge (või tugev toimetus), kui
- tekst läheb avalikku kasutusse (veebileht, leping, pressiteade, juhend, arstiinfo, hinnakiri),
- eksimusel on rahaline/maine/õiguslik risk,
- sul on keelesuunaks EN→ET ja ootad avaldamiseks valmis tõlget (WMT25 järgi on inimene siin endiselt tugev).
- tekst on kõnest (video/podcast/intervjuu) või on allikas slängirohke ja kuuldavus kehv (mh poolikud laused, ASR).
- vaja on stiili, tooni ja brändikeelt, mitte ainult sisutõlget.
Vali masin + järeltoimetus, kui
- tekst on keskmise riskiga (tootekirjeldused, klienditugi, sisekommunikatsioon),
- eesmärk on kiirus ja maht, aga kvaliteeti kontrollib inimene,
- sul on olemas terminid/stiilireeglid (muidu kipub tulemus kõikuma).
Vali „toortõlge” (ilma toimetuseta) ainult siis, kui
- vajad mõttest aru saamist, mitte publitseerimist,
- aktsepteerid, et mõni nüanss võib kaduda või muutuda.
Kuidas tõlketeenuse pakkujat valida? Küsi neid küsimusi:
- Kas see on masintõlge, MT+toimetamine või puhas inimtõlge?
- Kes toimetab ja mis tasemel? (Kas on eraldi toimetaja, kas tehakse terminoloogia- ja numbrikontrolli)
- Kas saate teha suuremale tööle proovitõlke (100–200 sõna) minu tekstist?
- Kuidas te käsitlete konteksti? WMT25 liikus dokumenditasemele põhjusega, et kontekstita läheb tähendus kergemini paigast.
- Kvaliteedikontroll – kaskontrollite üle nimed, numbrid, tühikud, viited jms?
WMT25 kinnitab, et masinad on väga tugevad, kuid kvaliteet sõltub keelepaarist ja sisendi keerukusest; eriti inglise-eesti suunal. Jutustavate ja igapäevatekstide (nt kõne/ASR, sotsiaalmeedia) puhul on mõistlik valida inimene või vähemalt inimeste poolt tehtud järeltoimetamine.
Igal juhul küsi kõiki keele- ja tõlketeemalisi küsimusi meilt ja anname head nõu!
Lihtsam keelekasutus.
Alustuseks paar näidet:
Dokumendikeel ehk tavatekst: Leping lõpeb kõigi krediidisaaja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmisega krediidiandjale.
B2-keeletasemele kohandatud tekst: Leping lõpeb, kui krediidisaaja on täitnud kõik oma lepingulised kohustused krediidiandja ees.
Dokumendikeel ehk tavatekst: Krediidisaaja võib lepingut puudutavate infopäringute esitamisel telefoni teel vastata krediidiandja poolt esitatud kontrollküsimustele.
B2-keeletasemele kohandatud tekst: Kui krediidisaaja teeb lepingut puudutava infopäringu telefoni teel, võib krediidiandja esitada talle kontrollküsimusi.
Euroopa ligipääsetavuse direktiivi ning Eestis kehtiva toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse järgi peavad teenuseosutajad tagama, et dokumendid on kõigile arusaadavad ning tehniliselt kasutatavad. See puudutab eeskätt finantssektorit, kellel tuli juba 2025. aasta juuni lõpuks viia oma dokumendid kooskõlla nii B2-keeletaseme kui ka ligipääsetavate failivormingute nõuetega.
B2-keeletase tähendab kõrgemat kesktaset. Sellel tasemel tuleb inimene iseseisvalt toime eri valdkondades, ehkki tema väljendusoskus võib olla mõnevõrra piiratud.
Tänu Euroopa ligipääsetavuse direktiivile on hakatud B2-keeletaset üha enam kohaldama ka kirjalikele dokumentidele. Eesmärk on tagada, et nende tekst on selge, hõlpsalt loetav, paraja lausepikkusega ja ühtlustatud terminoloogiaga ega sisalda kantseliiti. Niisugune kohandatud dokument on arusaadav ka neile, kelle emakeel ei ole eesti keel või kellel on raske keerukamaid väljendeid mõista.
Ligipääsetavus ei piirdu üksnes keelelise selgusega. Paljud ettevõtted jagavad teavet PDF‑dokumentidena. Suur osa neist ei ole häälloetavad ega vasta ligipääsetavuse standarditele. Skannitud või valesti eksporditud PDF-failid võivad tunduda ekraanilugerile üheainsa pildina – ilma ülesehituse, lugemisjärjekorra ja tähenduseta. See muudab dokumendi kasutuskõlbmatuks neile, kes sõltuvad ekraani abitehnoloogiatest.
Me teeme ka PDFid häälloetavaks! Selle käigus korrastame faili ülesehituse, pealkirja stiilid, kirjatüübid ja kontrastsuse, märgistame loendid ja tabelid, lisame piltidele alternatiivtekstid jne. Kui ekraaniluger jõuab pildini, loeb ta ette alternatiivteksti. Kui niisugust teksti ei ole, ütleb ta näiteks „pilt“või „graafika“, mis ei anna kasutajale mingit teavet.
Kokkuvõtteks:
Luisa kohandab eestikeelse materjali B2-keeletasemele, lähtudes TTJA juhendist ja Euroopa keeleõppe raamdokumendist. Selle tulemusena on tekstid kõigile arusaadavad ja tehniliselt ligipääsetavad.
Selge, arusaadav ja häälloetav dokument ei ole enam lisavõimalus, vaid kohustus, mis muudab teenuse igaühele kättesaadavaks. Kui tekstid on korras, muutub teenus kliendile läbipaistvamaks.
Ärigeenius küsis. Luisa vastas.
Nagu paljusid teisi tegevusalasid, mõjutab suurte keelemudelite areng ka tõlke- ja lokaliseerimisvaldkonda. Väga lihtsustatult öeldes kaovad ära kergemad tööd ja asenduvad keerukamate tõlkeprojektidega. Neurovõrkudel põhinevad masintõlkemootorid – see osa otseselt tõlkimiseks loodud tehisarust – on tõlketööstuses juba ammu kasutusel ja saanud meie igapäevatöö loomulikuks osaks. Me integreerime neid mootoreid tõlkeabitarkvarasse, kus inimtõlkija kontrollib ja täiendab masintõlke vastet, parandades nii sisu kui ka stiili. Loomulikult lisandub ka keeletoimetamine, mille abil silutakse teksti lõplik sõnastus. Tõlke eesmärk määrab kindlaks, millist lähenemist on vaja kasutada. Kui eesmärk on tekstist arusaamine, sobivad masintõlkemootorid selleks väga hästi. Korrektse ja keeleliselt kauni tulemuse saavutamiseks on aga inimese panus endiselt asendamatu.
Viimastel aastatel on enamik tõlkijaid ümber õppinud järeltoimetajateks. Endiselt on ka selliseid tekste, kus masina toodetud eeltõlge tuleb täielikult kustutada ja alustada tõlkimist nullist, sest olemasoleva teksti ümbertegemine on ajakulukam. Seda kogeme ka oma igapäevatöös.
Generatiivne tehisintellekt ehk suured keelemudelid (LLM) on välja töötatud eelkõige tekstiloomeks. Nende peamine treenitud eesmärk on anda igale päringule ilus ja sujuv vastus, isegi kui andmeid on ebapiisavalt, mistõttu võib vastus tegelikult olla vale. Seega, kui me soovime saada sisuliselt korrektset tõlget, tuleb suurtele keelemudelitele antud tekste lause lause haaval toimetada nagu masintõlkemootorite puhul. Tööspetsiifiliselt on vahe suur: masintõlkemootorite ja suurte keelemudelite tekstide järeltoimetamine varieerub, sest vead on erineva iseloomuga.
AI-lahendusi kasutame näiteks alusteksti analüüsimiseks, parendamiseks, tõlkekvaliteedi hindamiseks jm. Tõlkeabitarkvaradesse (spetsiifilised, juba üle 25 aasta tõlketööstuses kasutusel olnu lahendused) on integreeritud AI, mis aitab hinnata erinevate masintõlkemootorite kvaliteeti ning soovitab konkreetsete segmentide või tekstide tõlkimiseks kõige sobivamat masintõlkemootorit. Nende abil on võimalik olemasolevate tõlkeprojektide ja teabe põhjal kiiresti luua ka uusi mini-tõlkemootoreid ning palju muud huvitavat.
Siinkohal on tähtis välja tuua, et kõik need lahendused EI OLE VABAVARALISED. Konfidentsiaalsuse seisukohalt on välistatud, et keelefirmad kasutaksid vabavaralisi lahendusi. Tasulised lahendused on üldjuhul kallid, aga nende kasutamine on vajalik, kui soovitakse vältida, et klientide siseinfot ja konfidentsiaalset materjali sisaldavad tekstid lekiksid internetiavarustesse või uute statistiliste mudelite treenimiseks. Kindlasti on soovitatavad tasulised ja privaatsussätetega lahendused. Seega ei soovita me tasuta masintõlkemootoreid ega keelemudeleid kasutada, välja arvatud ainult eratarbeks, kui tekstid ei sisalda delikaatseid isikuandmeid.
Kui peensustest rääkida, siis tõlkeabitarkvarade abil on meil kliendipõhised tõlkemälud ja terminibaasid, mis tagavad läbi erinevate projektide juba salvestatud ning kokkulepitud terminoloogia ja stiili ühtsuse. Ka teatud masintõlkemootorid kohanevad konkreetse töö käigus ise.
Masintõlkest ja generatiivsest AI-st on kõige rohkem abi neile, kes konkreetset teemat juba hästi valdavad ja oskavad ühe pilguga tuvastada automaattõlke eksimusi. Neile, kes teemas kodus ei ole, võib automaattõlge tunduda sujuv ja korrektne, aga selle varjus võib olla nii sisulisi kui ka terminivigu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et viimased paar aastat on olnud turbulentsed. On vaja väga kiiresti kohaneda, olla kursis uute lahendustega, neid integreerida ja teha kiireid otsuseid. Nii et oleme muutumises nagu kogu tõlketööstus!
Perekonnaseisuamet väljastab perekonnasündmuse tõendeid peale eesti keele ka mitmes teises keeles. Seega, kui dokument esitatakse Euroopa Liidu riikidesse või teistesse inglise, prantsuse või saksa keelt kõnelevatesse maadesse, ei ole vandetõlget vaja.
Võõrkeelsena saab taotleda järgnevaid perekonnasündmuse tõendeid:
• abielutõend,
• sünnitõend,
• abielulahutuse tõend,
• surmatõend.
Tõendit taotledes on siiski oluline arvestada, mis riiki dokument esitatakse. Sellest lähtudes saab valida, kas taotleda dokumendi väljavõtet CIEC tõendina, mitmekeelse standardvormina või lihtsalt inglis-, saksa- või prantsuskeelsena.
CIEC tõendit aktsepteerivad teatud Euroopa riigid ja selle puhul jääb automaatselt ära dokumendi apostillimine. Perekonnasündmuse tõend mitmekeelse standardvormina sobib esitamiseks kõikides Euroopa Liidu riikides. Inglis-, saksa- või prantsuskeelset dokumenti saab aga kasutada neid keeli riigikeelena rääkivates riikides üle maailma, näiteks kaugel Austraalis ja Kongos. Küll aga peab sellisel juhul jälgima dokumentide lisakinnitamise nõudeid. Vajalik võib olla dokumendi apostillimine või legaliseerimine.
Kui tegu on keerulise juhtumiga, välisriigi nõuded on segased ning info leidmine ja selles orienteerumine raskendatud, võite alati pöörduda Luisasse nõustamisteenuse saamiseks. Loe lähemalt: https://www.luisa.ee/tolketeenused/vandetolge/
Küsimuste korral ootame kirja aadressile anna@luisa.ee.
Kasuta AI’d targalt, ära kopeeri andmeid tasuta masinatesse, esita selgeid ja asjalikke küsimusi. Liigne AI kurnamine lihtküsimustega risustab loodust
Vastutustundlik tehisintellekt (AI) on pikemalt öeldes meetod, millega tagame, et tehisintellekti kasutamine loob väärtust ja uusi võimalusi, kuid selle kavandamisel, arendamisel ja kasutamisel järgitakse ühiskondlikke põhimõtteid. See hõlmab õiglust, usaldusväärsust, ohutust, privaatsust, läbipaistvust ja vastutust, et tagada lahenduste ausus ja usaldusväärsus kõigi jaoks.
Hiljuti toimus Londonis vastutustundliku tehisintellekti tippkohtumine, kus Euroopa eksperdid arutlesid, kuidas AI-d rakendada turvaliselt, eetiliselt ja jätkusuutlikult. Osales ka meie vastutustundliku AI valdkonnajuht Marge, kes tõi kaasa põhisõnumi:
Fookus on nihkunud: küsimus „mida teha?“ on asendunud küsimusega „kuidas seda tegelikult teha?“
Vastutustundlik AI pole enam vastavusharjutus, vaid strateegiline eelis – mida toetavad ELi tehisintellektimäärus, ISO 42001, tugevad turvameetmed ja teadlikud inimesed.
Kõik algab AI-kirjaoskusest. Vaja on selgust, tasakaalu ja kultuuri, mis toetab eetilist ning turvalist tehisintellekti kasutust.
PS. Kas teadsid, et pakume luisas AI koolitust ja nõustamist?
Kui teema tekitas huvi, siis võta ühendust marge@luisa.ee
Riiklikud tõlkehanked ja karm reaalsus – võidab odavaim! Kes sooviks teha sellist tööd 7 eurot/lk, kui meeskond peab koosnema vähemalt kolmest spetsialistist – tehniline toimetaja + erialatõlkija + toimetaja + väljastuskontroll veel otsa.
Hiljuti ilmus Äripäevas artikkel riigihangetest tõlkemaailmas. Sõna sai ka meie personalijuht Krista Saabel, kellel on tõlkevaldkonnas üle 25 aasta kogemust.
„7 € leheküljel hinnaga ei ole võimalik tagada seda kvaliteeti, mida riik tegelikult nõuab.“
– Krista Saabel, Luisa personalijuht
Tõlkevaldkonnas määrab hinna see, kui põhjalikult tekstiga töötatakse. Hanketingimused eeldavad, et tõlketeenus ei piirdu pelgalt tõlkimisega, vaid hõlmab ka sisulist, erialast ja tehnilist toimetamist – kontrollitakse, et mõte oleks täpselt edasi antud, terminid õigesti kasutatud, vormistus korras ning tekst vastaks nii eriala- kui ka keelenormidele.
Kui mõni hanke võitja pakub sellise töö eest hinda, mis jääb alla ühe professionaalse tõlkija õiglase tasu, on aga midagi väga valesti. Luisa ei paku sellist hinda, sest kvaliteeti saab tagada ainult ausa ja õiglase tasustamisega.
Küsimus ei ole suurtes või väikestes büroodes, vaid aususes, kogemuses, kvaliteedis ja jätkusuutlikkuses.
Lemmikteemasid on palju: kasutusjuhendid, sertifikaadid, ohutuskaardid, spetsifikatsioonid, e-poed, vastavusdeklaratsioonid, patendid, toimivusdeklaratsioonid, pressiteated, uudisnupud, kodulehed, subtiitrid, laoseisud, kaubanimekirjad, tarkvara lokaliseerimine, kasutajaliidesed, küljendustööd, seletuskirjad, ohutusjuhendid, tööjuhendid, hankedokumentatsioonid, reklaamtekstid, õppematerjalid, ärikirjad, tooteetiketid, pakenditekstid, AI-põhiste tõlgete toimetamine jpm.
Kliendid Luisast
- Olen väga rahul Luisa tehnikaosakonna tööga. Projektijuht on väga abivalmis, täpne ja põhjalik. Tuletab meelde asju, kui ma ise olen unustanud midagi kirjutada. Super teenindus! Ja kui oleme avaldanud soovi midagi kiiremini saada, siis alati on leitud võimalus vastu tulla. Kingspan OÜ
- Meil on Luisaga väga pikaajaline koostöö. Usaldame büroo tõlkeid. Jätkake samas vaimus! Patendibüroo Käosaar ja Co
- Klienditeenindus, kvaliteet ja tähtajad on suurepärased. Palun olge sama toredad ja tublid edasi. Iga kord on puhas rõõm kirjutada – vastus tuleb paari minuti jooksul, tööd valmivad kiirelt! Miridon OÜ
- Me väärtustame oma aega ja oleme teiega rahul, milleks [bürood] vahetada ja aega raisata. Provio Oy / Iron Gym Europe
- Tööde kvaliteet, tähtajad ja teenindus on väga head! Kasutame enamasti Luisa teenuseid, kuna [meil on valdavalt] tegemist tehniliste tekstidega, dokumentatsiooniga. Projecta Balti AS
Kas teadsid, et
Luisa on suurim keeleteenuseid pakkuv ettevõte Eestis.
Luisa tehnikaosakond tõlgib aastas keskmiselt 50 000 lehekülge teksti ehk 200 keskmise paksusega raamatut.
Peale tõlkimise ja toimetamise teeme kujundus-küljendustöid kuni trükikojani.
Luisa tehnikaosakonnal on üle 4000 kliendi nii Eestist kui ka välismaalt.
Luisa tehnikatõlkijate hulgas on meeste ja naiste osakaal peaaegu pooleks.
Meie tõlkijad ja toimetajad ei ela ja tööta ainult Eestis. Neid võib leida peale koduse Eestimaa Kesk-Euroopast Ukrainani ja kaugele Hiinani välja. Lisaks teevad meiega koostööd väga paljud välispartneritest tõlkebürood üle kogu maailma. Üheskoos saame teid aidata pea kõigi mõeldavate keelesuundade tõlkimisel ja toimetamisel.
Luisa tehnikaosakond vastab tööpäeva jooksul saabunud päringule üldjuhul ühe tunni jooksul.
Iga tellimusega alates kõige väiksemast kuni suurimani tegeleb Luisas neli või viis oma ala spetsialisti: projektijuht, assistent, tehniline toimetaja, tõlkija, toimetaja ja taas tehniline toimetaja. Vajaduse korral kaasatakse terminoloog ja konsultant.
Lihtsalt öeldes tähendab see: ütle, mida teed, ja tee seda, mida ütlesid!
ISO on rahvusvaheliste standardite süsteem. Tundub ametlik? Tegelikult on selle sisu lihtne ja inimlik – töö käib läbimõeldult ja järjepidevalt, mitte huupi.
ISO standardid on nagu kvaliteedilubadus: need seavad selged põhimõtted, mille järgi teenus toimib igas olukorras.
Luisa on sertifitseeritud kolme rahvusvahelise standardi järgi:
- ISO 9001 – kvaliteedijuhtimise standard,
- ISO 17100 – kirjaliku tõlketeenuse standard,
- ISO 18587 – masintõlke järeltoimetamise standard.
Miks meil on ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem?
See standard aitab meil hoida töökorralduse järjepideva ja läbipaistvana. Selle abil juhime:
- klientide rahulolu ja tagasiside kogumist,
- töötajate ja alltöövõtjate pädevuse hindamist,
- töövoogude ja teenuse kvaliteedi jälgimist,
- riskide ja võimaluste hindamist,
- parenduste tegemist,
- juhtkonnapoolseid ülevaatusi.
Tulemus: selline süsteem tagab, et meie ettevõtet juhitakse kindlate põhimõtete järgi ja teenus areneb pidevalt.
Miks meil on ISO 17100 tõlkestandardi järgi töötav süsteem?
Kuigi Luisa pakub laia valikut keeleteenuseid, moodustab kirjalik tõlketeenus endiselt suure osa meie tööst.
See standard aitab tagada, et tõlked vastavad kindlatele kvaliteedinõuetele. Näiteks on standardis täpselt määratletud, kuidas peab toimuma kogu tõlkeprotsess – alates kliendi päringust ja projekti ettevalmistusest kuni tõlke, toimetamise ja tagasiside kogumiseni.
Samuti seab standard nõuded tõlkijate, toimetajate ja projektijuhtide pädevusele, töövoogudele ja andmete turvalisusele.
Meie jaoks tähendab see, et olenemata tõlketeksti valdkonnast on projektid juhitud kindla ja läbipaistva süsteemi järgi.
Miks meil on ISO 18587 masintõlke järeltoimetamise standard?
See standard keskendub masintõlke järeltoimetamisele – sellele, et tehisaru tõlgitud tekst muutuks meie abiga loetavaks, ladusaks ja sisuliselt korrektseks.
Erinevalt kirjaliku tõlketeenuse standardist on selles määratletud, kuidas tõlkijad-järeltoimetajad töötlevad masintõlgitud teksti, millised on nende pädevus- ja kvaliteedinõuded ning kuidas tagada, et tulemus oleks võrreldav inimtõlkega.
ISO on meie jaoks lihtne viis tagada, et teenus on läbimõeldud – iga kord.
Lühidalt öeldes: vähem üllatusi ja rohkem rahulolu.
1. Kas suure mahu (umbes 500 lehekülge) korral kehtib allahindlus?
Kindlasti! Analüüsime teksti tõlketarkvara abil ja hindame ära reaalse tõlkemahu, võttes arvesse tekstisisesed kordused. Nii saad maksta ainult tegeliku töö eest.
2. Kas masintõlge teeb hinna odavamaks?
Jah, masintõlkemootorid ja tõlketarkvara on tänapäeval tõlkeprotsessi lahutamatu osa ning tänu nendele on tõlkehinnad aastatega märkimisväärselt langenud.
Kõik sõltub aga sellest, milleks tõlget kasutatakse.
Kui on vaja kiiret ülevaadet teksti sisust, soovitame kerget masintõlke järeltoimetamist.
Sinu tekstid tõlgitakse turvaliselt (konfidentsiaalsust järgides) ainult tasuliste masintõlkemootorite ja tõlketarkvara abil. Tänu AI-integratsioonile, mis hindab eri mootorite kvaliteeti, saame samal ajal kasutada mitut tõlkemootorit ja valida neist parima. Seejärel kontrollib keeletoimetaja õigekirja ja parandab elementaarsed vead. Sisu ja stiili põhjalikult ei toimetata.
Kui vajad täpset ja korrektset tõlget, soovitame põhjalikku masintõlke järeltoimetamist.
Sellisel juhul kasutatakse tõlkemälusid ja turvalisi masintõlkemootoreid, tõlkija vaatab teksti lausehaaval üle ning lõpptulemus läbib põhjaliku keeletoimetamise – kvaliteet on samaväärne inimtõlkega.
3. Kui kiiresti tänapäeval tõlgitakse, kui kõik need tehnoloogiad on abiks?
Inimtõlkega võrreldava kvaliteedi saavutamiseks on ühe tõlkija keskmine töökiirus 8–10 lehekülge päevas. Mahukate ja ajakriitiliste projektide puhul kasutame tõlkeservereid, mis võimaldavad samal ajal ühe projekti kallal töötada mitmel tõlkijal ja toimetajal.
Kerge masintõlke järeltoimetamise puhul on kiirus aga palju suurem: kui samal ajal töötab mitu keeletoimetajat, on võimalik ühe päevaga valmis saada üle 100 lehekülje teksti.
4. Mis vahe on tõlkemäludel ja masintõlkemootoritel?
Tõlkemälud on virtuaalsed andmebaasid, kuhu salvestatakse varem tõlgitud laused. Kui uus tekst sisaldab sarnaseid lõike, pakub süsteem tõlkijale varasemaid vasteid. See aitab hoida tõlke stiili ja terminikasutuse ühtlasena ning tagab kvaliteedi ka eri projektides.
Tõlkemälud loome ise – need on aastatepikkuse töö tulemus ja kujutavad endast väärtuslikku intellektuaalset omandit, mida ei ole võimalik osta ega tasuta kasutada.
Masintõlkemootorid seevastu tõlgivad teksti automaatselt tehisintellekti abil ilma varasemaid tõlkeid kasutamata. Tulemus on väga kiire, kuid ilma järeltoimetamiseta ei pruugi tõlge olla täpne ja kvaliteet kindlasti kõigub.
Oluline on eristada ka masintõlkemootoreid ja generatiivset AI-d:
masintõlkemootorid on loodud tõlkimiseks, kuid generatiivne AI keskendub tekstiloomele. Viimane võib tõlkimisel minna liiga loovaks ja lausete tähendust muuta või detaile välja jätta. Seda kirjeldab suurepäraselt ühe tuntud filmi pealkiri „Lost in Translation“!
5. Kas saate pakkuda lühikest proovitõlget, et enne tellimist kvaliteeti hinnata?
Jah, saame teha kuni ühe lehekülje pikkuse tasuta proovitõlke.
Suuremate projektide puhul arutame kõik detailid läbi telefoni teel või lepime kokku Teamsi-kohtumise.
Rohkem küsimusi ja vastuseid leiad siit.
AI jalutas meie kodulehel ja tegi omale suupärase kokkuvõtte.
Ülevaade
Luisa Keelelahendused on Eesti suurim ja üks kogenumaid professionaalseid keeleteenuste pakkujaid. Ettevõte tegutseb aastast 1992 ning teenindab nii avaliku kui erasektori kliente Eestis ja rahvusvaheliselt. Luisa võrgustikus töötab sadu tõlke- ja keelespetsialiste, ning pakume üle 200 erineva keeleteenuse rohkem kui 150 keelesuunas.
Luisa on sertifitseeritud kolme rahvusvahelise standardi järgi:
- ISO 9001 – kvaliteedijuhtimise standard
- ISO 17100 – kirjaliku tõlketeenuse standard
- ISO 18587 – masintõlke järeltoimetamise standard
Need standardid tagavad mõõdetava kvaliteedi ja auditeeritava töökorralduse.
Peamised teenused
Kirjalikud tõlked
- Tõlked 150+ keelesuunal
- Ekspertvaldkonnad: meditsiin, biotehnoloogia, farmaatsia, juriidika, tehnika, inseneeria, finants, IT, avalik sektor, EU
- ISO 17100 standardile vastav protsess (tõlge → toimetamine → kontroll)
Masintõlke järeltoimetamine (MTPE) järgides ISO 18587 standardi nõudeid
- Põhjalik järeltoimetamine (full post-editing), tulemus on võrdeline inimtõlkega
- Kerge järeltoimetamine (light post-editing), tulemuseks on mõistetav tekst, kuid liigset rõhku vigade parandusele ega stiilile ei panda.
Vandetõlketeenus. Vandetõlgid Luisas.
- Vandetõlked üle 30 keeles
NB! Seda teenust AI ega masintõlge ei asenda.
Suulised tõlked
- Sünkroontõlge
- Järeltõlge
- Sosintõlge
- Kohtutõlge ja notaritõlge – suuline tõlge kohtutes ja notaribüroodes
AI- ja tehnoloogialahendused
- Tõlkemälude haldus (CAT tools)
- Terminoloogiapangad ja erialasõnastikud
- Kliendile kohandatud AI-põhised keeleprotsessid
Erialased tugevusvaldkonnad
Meditsiini- ja farmaatsiatõlked
Luisa meditsiiniosakond on üks Eesti tugevamaid meditsiinitekstide tõlkepartnereid.
Tõlgime:
- kliiniliste uuringute dokumente
- ravimite infolehed
- meditsiiniseadmete tehnilisi juhendid
- ravimite registreerimine
- farmaatsia / biotehnoloogia
- veterinaarmeditsiin
- tervishoid
Kõikidel töövoogudel on auditeeritav kvaliteedijälg.
Juriidika ja avalik sektor
- lepingud
- kohtu- ja haldusdokumendid
- riigihankematerjalid
- EL projektid ja aruanded
Tehnilised ja IT-tõlked:
- tarkvara lokaliseerimine
- eeskirjad ja kasutusjuhendid
- seadmete spetsifikatsioonid
- patendid
- tehniline dokumentatsioon
Kellele Luisa teenuseid pakub
- suurettevõtted, väikeettevõtted
- avalik sektor ja ministeeriumid
- tervishoiuasutused ja ravimitootjad
- notarid, advokaadid ja juristid
- tehnoloogiafirmad
- kultuuriasutused, reklaamifirmad, kirjastused
- välispartnerid
- startupid ja arendusettevõtted
- eraisikud, kes vajavad vandetõlget või ametlikku dokumenti
Töökorraldus ja kvaliteedijuhtimine
- Kõik projektid liiguvad läbipaistva töövoo kaudu (ISO 9001)
- Tõlkeprotsess on standardipõhine (ISO 17100)
- Masintõlke järeltoimetamine vastab ISO 18587 nõuetele
- Kasutame CAT-vahendeid, terminoloogiapanku ja automaatseid kvaliteedikontrolle
- Igal kliendil on oma projektijuht ja erialameeskond
- Konfidentsiaalsus ja andmekaitse on tagatud
Luisa kui partner
- Kõige tugevam keeleteenuste võrgustik Eestis
- Pikaajaline kogemus ja valdkonnateadmised
- Paindlik töökorraldus ja kiire reageerimine
- Kõrgetasemeline tehnoloogiline tugi
Luisa eesmärk on pakkuda täpseid, turvalisi ja professionaalseid keeleteenuseid, mida saab kasutada ka kõige kriitilisemates valdkondades nagu meditsiin, juriidika, avalik sektor ja tehnika.
Uus nimi peegeldab paremini aastatega toimunud sisulist arengut. Pakume üle 200 keeleteenuse, millest traditsioonilised tõlked moodustavad vaid ühe osa.
Tänapäeval ei tähenda keeleteenus enam lihtsalt sõnade ühest keelest teise panemist. Meie töös kohtuvad tehnoloogia, kultuuritundlikkus ja loovus – alates AI-tõlgete toimetamisest kuni stsenaariumide kohandamise, suulise esinemise koolituste ja SEO-lokaliseerimiseni. Luisa Keelelahendused on nimi, mis peegeldab seda mitmekesist ja tulevikku vaatavat lähenemist. Uus nimi aitab meil paremini kõnetada kliente, kes vajavad terviklikke keelelahendusi, mitte ainult tõlkeid.
Luisa teenuseportfellis on muu hulgas:
- masintõlke ja AI-tekstide järeltoimetamine;
- SEO-märksõnad ja veebilehtede lokaliseerimine;
- audiovisuaalsed tõlketeenused (sh subtiitrid, heli ja video tõlked);
- etenduste ja filmistsenaariumide tõlked;
- kõnekoolitused ja hääldustreeningud avalikeks esinemisteks;
- tekstide kohandamine B2-keeletasemele kooskõlas ELi ligipääsetavuse nõuetega.
Luisa pakub ka keeleõpet, tõlkijate ja toimetajate praktikat, kujundus- ja vormindamisteenuseid ning raamatutõlkeid koos avaldamisega.
Uus nimi ja visuaalne identiteet jõustusid 22. mail 2025. Ettevõtte juriidilised ja kontaktandmed jäävad samaks.
Ajaloominutid Luisa 30 juubeliraamatu ainetel. Luisa on asutatud 1992. aastal Tartus.
Küsis Juhani Püttsepp, vastas Luisa asutaja Berbel Pedari.
Kes olid Luisa kliendid ja millised keelesuunad olid kõige populaarsemad?
Meie kontor asus vanalinnas ja seega saime omajagu tööd samas piirkonnas asuvatelt riigiasutustelt, aga ka näiteks ravimi-, ehitus-, kindlustus- ja reisifirmadelt. Paljudega on koostöösuhted tänini. Kõige rohkem telliti toona vene keele tõlkeid, järgnesid inglise ja soome keel. Kõik materjalid toodi paberil kontorisse kohale.
Millised olid algusaastatel tehnilised võimalused?
Trüki- ja tõlketööd sai alguses tehtud trükimasinatega. Trükimasina asemele tuli kiiresti arvuti. 1993 sügisel oli nii Tallinna kui Tartu kontoris juba arvuti ja printer olemas. Aasta pärast hakkasime kirju saatma e-posti teel ja kasutama sissehelistamisega modemit – see oli mäletatavasti internetiseade, mis pidevalt piiksus. Järjest rohkem tellimusi hakkas saabuma faksi teel. See oli lisaks arvutitele suur arenguhüpe!
Kuidas on tõlketeenuste hind aastatega muutunud?
1992. aastal põlati kümnekroonist hinda (64 eurosenti) ühe lehekülje tõlkimise eest veel kalliks, aga 9,90 krooni tundus mõistlik. Samas aasta pärast oli 30 krooni tõlkelehekülje eest juba pigem odav. Pea 30 aastat on hinnad olnud pidevas muutumises igas valdkonnas. Nüüd on trend jälle odavnemise poole, vähemalt tõlkemaailmas. Oleneb muidugi teenusest. Praeguseks on hinnaarvestus läinud pigem üle sõnapõhiseks ja konkreetset lehekülje hinda on päris raske kliendile öelda, sest see sõltub sajast tegurist – mis teema, kui mahukas materjal kas on mäluvasteid või tekstisiseseid kordusi jne. Vandetõlke dokumentide hindu on kõige lihtsam pakkuda, sest need on kindlad ja kinnitatud.
Mis on praeguseks kõige suurem erinevus
algusaastatega võrreldes?
AI tulek. Meie jaoks tähendab see rohkem toimetamistööd. AI teeb küll suurepäraseid mustandeid aga kui on tarvis kvaliteeti, siis inimese viimane lihv on selle garantiiks. Uusi tehisaru ja masintõlkega seotud teenuseid on tulnud juurde kümnete kaupa. Turg muutub ja meie koos sellega. Meeskond on kasvanud üle 500 liikmeliseks ja igasse valdkonda leidub väga häid tegijaid. Nii et olgu keeleküsimus mis tahes – abi leiab ikka Luisast!
Mõni aasta tagasi kõlasid need terminid veel kaugetena
Tõlketööstus elab praegu oma kiireimaid muutuste aegu. Suurte keelemudelite (LLM-ide) areng on raputanud paljusid valdkondi ning tõlke- ja lokaliseerimisteenused ei ole erand. Kergem töö liigub aina enam masinate kanda, inimestele jäävad keerukamad projektid, kus on vaja kompetentsi, analüüsi ja sisulist vastutust.
Masintõlge on tavapärane töövahend, mitte iseseisev tõlkija
Neurovõrkudel põhinevad masintõlkemootorid on tõlketööstuses olnud juba kaua ning neist on saanud igapäevane tööosa. Viimastel aastatel on ka suurem osa tõlkijaid ümber õppinud järeltoimetajateks. Inimtõlkija kontrollib ja parandab masinate väljundit – korrigeeritakse nii sisu kui stiili ning lisaks tõlkijale tegeleb tekstiga ka keeletoimetaja.
Masina eeltõlge on abiks ja aitab tööprotsessi kiirendada, kuid mitte alati. On ka olukordi, kus eeltõlke kasutamine ja teksti järeltoimetamine muutub liigselt ajakulukaks ning tõlge valmib kiiremini „nullist“ tõlkides, mitte masina väljundit ümber tehes.
Suured keelemudelid on loodud tekstiloomeks
Generatiivne tehisintellekt (LLM) on välja töötatud eelkõige tekstiloomeks. Mudel annab alati sujuva vastuse, ka siis, kui tal tegelikult puudub piisav alus. See tähendab, et LLM võib pakkuda väga veenvalt esitatud, kuid sisuliselt eksitavat infot.
Sisuliselt korrektse ja täpse tõlke saamiseks tuleb ka LLM-ide väljundit toimetada lausehaaval – täpselt nagu masintõlkemootorite puhul. Ent vead on teistsugused, mistõttu on järeltoimetamise iseloom masintõlke ja generatiivse AI lõikes veidi erinev.
Automaattõlge sobib hästi neile, kes teemat valdavad
Masintõlke ja generatiivse AI kõige suurem väärtus avaldub siis, kui kasutaja suudab automaattõlke vigu kohe märgata. Teemas ebakindel inimene võib tõlget lugedes ekslikult eeldada, et tekst on korrektne, sest see kõlab loomulikult. Tegelikkuses võivad selles peituda sisulised, faktilised või terminoloogilised vead.
Tasulised lahendused on ainus turvaline valik
Keeleteenuseid pakkuvad ettevõtted ei saa konfidentsiaalsuse tõttu kasutada tasuta lahendusi, mis võivad andmeid salvestada või treenida neist uusi statistilisi mudeleid. Tasulised ja privaatsussätetega tööriistad on ainsad, mis tagavad, et klientide siseinfo ei satuks avalikuks.
Tasuta masintõlkemootorid ning keelemudelid sobivad üksnes eratarbeks ja ainult siis, kui tekst ei sisalda delikaatseid andmeid.
SAADA HINNAPÄRING VÕI KÜSI NÕU. VASTAME TUNNI JOOKSUL.
Meie klientide hulka kuulub 30 000 äriklienti ja riigiasutust ning üle 5000 erakliendi
