Blogitekstid

Siia lehele koondame blogitekste ja kirjutisi Luisa Tõlkebüroo projektijuhtide, osakondade, omanikeringi ning juhtkonnaliikmete tegemiste kohta. Lisaks saab lugeda infokirju, Luisa raamatutekste ja palju muud.

Saage tuttavaks, tema on Kristiina – Luisa üks esimesi töötajaid ja praegune juhatuse liige.

1994. aastal ilmus lehes Luisa Tõlkebüroo kuulutus sõnumiga „Firma võtab tööle normaalse inimese“. Ja palun väga – normaalne inimene saabuski, et jääda. Eile täitus Kristiinal meie ettevõttes 27 aastat. Palju õnne!

Kuigi Kristiina on lõpetanud hoopis arstiteaduskonna, paelusid Luisa pühendumus ja seltskond niivõrd, et tõlkemaailmast sai tema elu. Ta on Luisa meelsuse kandja, õudselt hea huumorimeelega ja ülimalt positiivne kõikides hetkedes.

Kristiina alustas arvutioperaatori ametikohal. Peagi sai temast projektijuht ja paari aasta pärast ka juhatuse liige. Tema vastutusalad on raamatupidamine, IT ja andmebaasid.

Teised luisakad iseloomustavad:

„Alati särav ja abivalmis!“

„Asjalik ja heasüdamlik!“

„Ei ole vist probleemi, millega tema juurde ei saaks tulla.“

„Imetlusväärselt ettevõtlik naine.“

„Positiivne.“

„Imeline segu tugevast natuurist, huumorist ja positiivsusest.“

„Tõstab meeskonna energiat.“

„Ilus, energiline, hooliv.“

„Positiivne ja motiveeriv. Mõtleb alati kaasa ja aitab.“

„Imetlen iga päev Kristiina juhtimisstiili.“

Tehnikatõlked Luisa Tõlkebüroost

Kliendid Luisast

Olen väga rahul Luisa tehnikaosakonna tööga. Projektijuht on väga abivalmis, täpne ja põhjalik. Tuletab meelde asju, kui ma ise olen unustanud midagi kirjutada. Super teenindus! Ja kui oleme avaldanud soovi midagi kiiremini saada, siis alati on leitud võimalus vastu tulla. Kingspan OÜ

Meil on Luisaga väga pikaajaline koostöö. Usaldame büroo tõlkeid. Jätkake samas vaimus! Patendibüroo Käosaar ja Co

Klienditeenindus, kvaliteet ja tähtajad on suurepärased. Palun olge sama toredad ja tublid edasi. Iga kord on puhas rõõm kirjutada – vastus tuleb paari minuti jooksul, tööd valmivad kiirelt! Miridon OÜ

Me väärtustame oma aega ja oleme teiega rahul, milleks [bürood] vahetada ja aega raisata. Provio Oy / Iron Gym Europe

Tööde kvaliteet, tähtajad ja teenindus on väga head! Kasutame enamasti Luisa teenuseid, kuna [meil on valdavalt] tegemist tehniliste tekstidega, dokumentatsiooniga. Projecta Balti AS

Kas teadsid, et

Luisa tõlkebüroo on suurim tõlkebüroo Eestis.

Luisa tehnikaosakond tõlgib aastas keskmiselt 50 000 lehekülge teksti ehk 200 keskmise paksusega raamatut.

peale tõlkimise ja toimetamise teeme kujundus-küljendustöid kuni trükikojani.

Luisa tehnikaosakonnal on üle 4000 kliendi nii Eestist kui ka välismaalt.

Luisa tehnikatõlkijate hulgas on meeste ja naiste osakaal peaaegu pooleks.

meie tõlkijad ja toimetajad ei ela ja tööta ainult Eestis. Neid võib leida peale koduse Eestimaa Kesk-Euroopast Ukrainani ja kaugele Hiinani välja. Lisaks teevad meiega koostööd väga paljud välispartneritest tõlkebürood üle kogu maailma. Üheskoos saame teid aidata pea kõigi mõeldavate keelesuundade tõlkimisel ja toimetamisel.

Luisa tehnikaosakond vastab tööpäeva jooksul saabunud päringule üldjuhul ühe tunni jooksul.

iga tellimusega alates kõige väiksemast kuni suurimani tegeleb Luisa büroos neli või viis oma ala spetsialisti: projektijuht, assistent, tehniline toimetaja, tõlkija, toimetaja ja taas tehniline toimetaja. Vajaduse korral kaasatakse terminoloog ja konsultant.

LUISA TEHNILINE POOL OMA TÖÖST

Tehnikatõlkijad peavad sageli tõlkima väga erinevatel ja keerulistel teemadel. Kuidas tehnikatõlkija end päeva sees ühelt teemalt teisele ümber häälestab? Tehnikatõlkija Rita: „Minule ei põhjusta ümberhäälestamine mingeid probleeme. See on lihtsalt üks osa tööst. Ebamugav on see, kui olen süüvinud järgmisesse töösse ning klient, kelle töö valmis juba kaks kuud tagasi, palub kiiresti teha muudatusi näiteks töös leheküljel number 50. Sel juhul kulub ikka päris palju aega, et end uuesti teema sisse viia. Häälestamist ja ümberhäälestamist saab võrrelda näitlejate rolli sisse minemise ja rollist väljumisega. Selle kiirus, tulemuslikkus ja edukus on väga individuaalsed.” Kui keeruline töö tehnikatekstide tõlkimine on?

Tehnikatõlkija Ardu ütleb, et eks see keeruline ole, aga kui teema on endale jõukohane, siis pole probleeme. „Keerulised pole niivõrd teemad, kuivõrd eri algkeeltest inglise keelde tõlkimisel tekkinud erinev sõnavarakasutus ja selle ühtlustamine,” ütleb mees. Sageli ei ole tõlkimiseks saadetud tekst päris esialgne originaal, vaid saadud juba mõne teise keele vahendusel. Siis peab tõlkija kõrvaldama ka mitmekordse tõlkimise käigus teksti sattunud ebatäpsused ja terminoloogilise ebaühtluse. „Suurim probleem tehnikatõlkimises on see, et tihtipeale selgub alles etenduse lõppvaatuses, milleks püss seinal ripub, ja siis tuleb kogu töö algusest lõpuni uuesti läbi vaadata,” räägib Ardu, kes töötab kodus üksi, vajaduse korral kuularite ja klassikaga.

Luisa tõlkebüroo toimetaja Riina ütleb, et keeleküsimusi aeg-ajalt tekib ning siis on hea näpuga raamatus järge ajada või mõne keeleasjatundjaga nõu pidada. „Keelenõuande telefonile tasub helistada siis, kui küsimus puudutab üldkeelt ehk meie igapäevast kirjakeelt. Oskuskeele, sh tehnikakeele puhul ei pruugi keelenõuandest abi saada,” teab ta. Sel puhul pöördub ta hoopis mõne asjatundliku Luisa tehnikatõlkija poole. Nii võivad olenevalt kontekstist ja teksti sisust olla täiesti teise tähendusega sõnad „mass” ja „kaal”. „Tehnika haridusega tõlkijad on valmis selgitama massi ja kaalu erinevust ning seda, miks on insenerihärradele „mass” terminina rohkem meeltmööda,” räägib Riina. Ajalehe ja tõlkebüroo küljendaja töö pole päris üks ja seesama Tihtipeale arvatakse, et küljendaja on küljendaja, vahet pole, kus ja mida ta küljendab.

Luisa tehniline vanemtoimetaja ja küljendaja Silver tõdeb, et erinevus on suur: „Vahe on selles, et kui ajalehe küljendaja küljendab iga päev sama ajalehte, siis tõlkebüroosse satub rohkem eri laadi küljendusprojekte.” Nii on Silveri töö põnev ja pidevalt uus, sest projektid on tihtipeale ainulaadsed ja esmakordsed. Tema seni kõige raskem töö on olnud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tellimusel Luisas eesti keelde tõlgitud raamatu „Nukleaarmeditsiin ja PET/KT: tehnoloogia ja meetodid” küljendamine. „Raamat sisaldas umbes 700 lehekülge ja on siiani olnud minu kõige mahukam küljendusprojekt. Kõik lõppes õnneks hästi,” muheleb mees.

Igas kvartalis kujundab ja küljendab Silver kiirtööna kuue tunni jooksul 110 lehekülge Eesti Panga inglise-eesti suunalist majandusülevaadet. See on alates 2004. aastast saanud juba mõnusaks ja käepäraseks rutiiniks.

Luisa tehnikaosakonna juht Riin Ungerson on oma ala asjatundja. Iga töö on eraldi projekt, milleks tuleb kiirelt ja oskuslikult kokku panna projektimeeskond, valides töö sisu järgi omale tehnikatekstide tõlkija, toimetaja, küljendaja ja kontrollija. Abikäeks on veel ka assistent. „Mina suhtlengi kliendi ja oma meeskonnaga, vahendades infot ja hoides kogu projektil jooksvalt silma peal,” võtab Riin lühidalt kokku. Projekte on päeva jooksul ligi 20 (alates paarilauselistest töödest kuni sadade lehekülgedeni ulatuvate tehniliste projektideni) ja kõigel tuleb pidevalt kätt pulsil hoida.

Ühelt poolt on töö olemuselt rutiinne, kuid leidub ka palju põnevust. „Protsess on ju üldjoontes ikka sama: klient võtab ühendust ja soovib hinnapakkumust. Mina vaatan materjali läbi ja panen pakkumuse kokku ja juurdlen, kellele meie tõlkijatest antud teema kõige paremini sobib. Kui oleme edukad, liigume edasi järgmisesse faasi. Räägime kliendiga erisoovid läbi ning töö võib alata. Kuigi tegevused on iga kliendiga suuresti samad, on iga töö ikkagi päris uus. Uued on inimesed, kellega tuleb suhelda. Uued on nende soovid ja ka tekstid,” toob Riin välja oma töö vaheldusrikkuse. Suhelda saab lisaks emakeelele palju ka inglise keeles, sest väliskliente on meil üle tuhande.

Luisa sünnipäevanädal on lõppemas ja täna tutvustame muid teenuseid, mida tõlkimise kõrval pakume. Pea viiendik tellimustest valmib meie kujundusosakonnas, näiteks subtiitrite loomine, tehnilised lahendused suuliseks tõlkeks (uudisena Zoomis!), kujundustööd kuni trükiseni, transkribeerimine, eri võõrkeelsetes e-keskkondades kliendi abistamine, lühikokkuvõtted võõrkeelsest materjalist arusaamise eesmärgil, tõlgete lokaliseerimine kultuuriruumile vastavaks, loovtekstide kirjutamine, SEO märksõnade valimine, kliendile terminibaaside koostamine ja tõlketekstide kvaliteedi hindamine.

Üks huvitav teema on ka võõrkeelsete tootenimede või kaubamärkide katsetamine Eesti või Euroopa turu jaoks. Uue toote või teenusega turule tulles tasub kindlasti enne kontrollida, ega nimi mõnes muus keeles midagi naljakat või negatiivset ei tähenda.

Luisa kogenud tehniline toimetaja ja kujundaja Silver Lepik räägib: „Kiiresti arenevas maailmas pakub tehnilise toimetamise töö Luisas iga päev uusi katsumusi. Võib kindel olla, et mida laiemaks muutub tehniliste teenuste ampluaa, seda põnevam on tehnilise toimetaja amet Luisa Tõlkebüroos.“

Nädalas on vähem päevi kui Luisas osakondi, nii et rääkimata jäi veel meie õigus- ja majandusosakonnast (projektijuhid Ekaterina, Anna ja Reili teevad tihedat koostööd pankade, juristide, kohtute ja enamiku Eesti riigiasutustega), üldosakonnast (seinast seina projektid Tallinnas Reili ja Tartus Sire juhtimisel), välisosakonnast (eri teemade ja väga paljude keeltega toimetavad projektijuhid Jelizaveta ja Helin) ning dokumendiosakonnast (vandetõlkeid korraldavad Tallinnas Ekaterina ja Tartus Sire).

Kas teate, kes on Luisa võluvate sotsiaalmeediapostituste autor?

Lubage tutvustada: Nele Nikopensius!

Nele on meie sünonüüm vanasõnale „Kes teeb, see jõuab“. Peale projektijuhtimise ja juunioriosakonna jõudsa arendamise on Nele alates sügisest korraldanud ka Luisa sotsiaalmeediapostitusi. Olgu selleks populaarsust kogunud võluvad keelesäutsud või ülevaate andmine Luisa toredatest tegemistest ja kolleegidest – kõik on tulnud tema sulest. Iseenesestmõistetavalt saab üks eesti filoloogist Luisa projektijuht end ka selles vallas iga päev proovile panna, toimetades nii tõlkeid kui ka olles meie nooremtõlkijatele heaks eeskujuks ja juhendajaks.

Nele mitmekülgsust tõestab, et juba gümnaasiumis juhtis ta paralleelklassiõega kasumlikku (!) noortebändide peosarja „Mi caramia“. Nüüd on tema hobitööks fotograafia, milles tal on lausa auhindu ette näidata. Ise ütleb ta, et sõprade ringis on tema see eesti keele nõuandja, kelle poole esmajoones pöördutakse – mis sest, et alles fillimagistrina Tartust Tallinnasse kolinuna sai ta teada, et kirjakeeles on vale kasutada sõna „kuna“ tähenduses „millal“ (järjekordne keelesäuts 😉). Ju siis Tartu õpetajateni see teave polnud veel jõudnud. 😊

Teised luisakad ütlevad Nele kohta järgmist:

• „Sinu positiivsus nakatab kõiki“
• „Imepäraselt tark ja andekas“
• „Aitäh sulle, et oled nii mõistev, hooliv ja hea!“
• „Mõjud mis tahes teemal positiivsena 😊“
• „Väga hea meeskonna motivaator“
• „Väga sõbralik ja alati positiivne kolleeg“
• „Muudad kontoris olemise mõnusalt jutukaks ja muhedaks“
• „Täitsa minu inimene“
• „Kõik on võimalik!“

PS. Selle postituse pidi erandkorras kirjutama Anna, sest kunagi uhkelt baaridaamina töötanud Nele endast kirjutamisest väga tagasihoidlikult keeldus.

Saage tuttavaks, tema on Reelika – Luisa juhatuse liige ja tänane sünnipäevalaps! Suured ja soojad õnnesoovid nii sünnipäevaks kui ka naistepäevaks!

Luisa asutaja Berbeli ja Reelika teed ristusid 1993. aastal tänu ühisele huvile soome keele vastu. Just nii Reelika Luisasse jõudiski. 1996. aastal alustas ta meie Tartu kontoris ja 1997. aastal asus ametisse juba Tallinna kontoris.

Reelika on tõeline inimeste inimene. Ta on väga hea suhtleja ja suure empaatiavõimega. Tema vastutusalasse kuulubki muu hulgas kõik personaliga seonduv. Ta toetab projektijuhte ja assistente nende igapäevatöös ning arengus.

Teised luisakad iseloomustavad:

• „Elu keeb su ümber!“
• „Toetav ja hooliv ning alati valmis andma head nõu.“
• „Vastutulelik ja paindlik.“
• „Lõbus, aga samas hea kuulaja.“
• „On nii mõnestki raskest olukorrast aidanud läbi tulla.“
• „Suurpärane inimeste inimene!“
• „Alati olemas ja abivalmis.“
• „Ta oskab suhelda!“
  
  
  
  
  

Introducing management board member (and birthday girl) Reelika! Many happy returns, and a wonderful International Women’s Day to boot!

Reelika first met Luisa founder Berbel back in 1993, when their shared interest in Finnish saw their paths cross. That’s how Reelika came to be part of Luisa. She started out in our Tartu office in 1996 before moving to Tallinn and setting up in our office there the following year.

Reelika is every inch a people person. She’s good at talking to and interacting with others and has a lot of empathy. Among other things, she’s responsible for all things personnel-related in Luisa. She supports our project managers and assistants in their everyday work and development.

What others have to say about Reelika:

• “Life in Luisa revolves around her!”
• “She’s supportive and caring and always willing to give good advice.”
• “She’s so flexible and accommodating!”
• “She’s always fun, but also a very good listener.”
• “There’s been more than one tricky situation she’s helped me out of.”
• “She’s a people person and no mistake!”
• “She’s always available and always willing to help.”
• “She sure knows how to talk to people!”
  
  
  
  
  

Saage tuttavaks, tema on Anna Räbokon!

Anna on pikaajaline Luisa projektijuht, kes viimased pool aastat on tegutsenud ka kliendisuhete juhina. Ta soovib, et kõik kliendid tunneksid, et töötame nende eesmärgi nimel parimal võimalikul moel. Anna ütleb: „Oma tööd teen hästi siis, kui olen võitnud inimese usalduse ja suudan seda hoida. Püüdlen selle poole, et ma mitte lihtsalt ei täidaks klientide vajadusi, vaid ka ennetaksin neid.“ Anna tegeleb nii projektijuhtide juhendamise ja arendamise kui ka ülikoolides uute tõlkijate põlvkondade koolitamisega. Samuti on ta tõlkemaailmas laineid lööva liikumise LocLunch saadik Tallinnas. LocLunch on üritus, kus saavad kokku tõlkevaldkonnas tegutsejad, et koos lõunat süüa ning pingevabalt tutvuda ja muljetada.

Tänu oma kakskeelsele taustale on Anna olnud väiksest peale andunud keelehuviline, leides lõpuks oma armastuse Skandinaavia keeltes. Taanis õppides jõudis ta uue kireni: Põhjamaade filmikunst. Pimedaid öid sisustab Anna nii mõnigi kord subtiitrite tõlkimisega. Aktiivset taani keele oskust hoiab ta aga seda õpetades. Annal on ka üks keeleunistus: tõlkida taani keelest üks ilukirjanduslik raamat. Samuti on ta tõlkimatute sõnade fänn, lemmikuteks on näiteks portugali „cafuné“, prantsuse „yaourt“ ja islandi „gluggavedur“. Millised on sinu lemmikud?

Kolleegid iseloomustavad:

• „Väga asjalik ja jõuad väga palju.“
• „Ilus, tark ja lojaalne.“
• „Kõik on võimalik!“
• „Väga enesekindel.“
• „Oled alati abivalmis ja olemas, isegi kui sul on megakiire. Aitäh!“
• „Luisa igatseb sind Eestisse ☹.“
• „Hoiab tõlkemaailmal silma peal ja jagab teadmisi ka teistega.“
• „Ma imetlen su töökust ja julgust. Oled alati särav ja positiivne.“
• „IS THERE ANYTHING YOU CAN’T DO?“
  
  
  
  
  

Introducing our project manager Anna!

One of Luisa’s longest-serving project managers, Anna has also been working as our head of customer relations for the last six months. She wants all of our clients to feel that we’re working to achieve their objectives in the best way possible. She says: “I know I’m doing a good job when I manage to earn and retain people’s trust. What I aim for is not just to meet clients’ needs, but to figure out in advance what those needs will be.” Anna supervises our project managers, working to hone their skills, and also lectures at universities to train the next generation of translators. Moreover, she’s the Tallinn ambassador for a movement that’s making waves throughout the world of translation: LocLunch, an event which brings people from the field together to network and enjoy one another’s company over lunch.

Thanks to her bilingual background, Anna’s been interested in (and excelled at) languages from a young age. Over time, one particular language family has won her heart – the Scandinavian languages. Studying in Denmark, she developed a further passion: Nordic cinema. She passes many a dark night translating subtitles for films. She also maintains her Danish by teaching it to others. Her language-related dream is to translate a novel from Danish. She’s also a fan of supposedly untranslatable expressions, with her favourites including the Portuguese cafuné, the French chanter en yaourt and the Icelandic gluggaveður. What are your favourites?

What Anna’s colleagues have to say about her:

• “She’s so professional and gets so much done!”
• “She’s smart, she’s pretty and she’s loyal.”
• “With Anna, anything’s possible!”
• “She’s very self-assured.”
• “She’s always there to help, even when she’s run off her feet. Thanks, Anna!”
• “We miss you here in Estonia! ☹”
• “She always has one eye on the goings-on in the world of translation and shares what she learns with others.”
• “I’m in awe of how plucky and hard-working she is. And she’s always so upbeat about everything!”
• “Is there anything she can’t do?!”
  
  
  
  
  

On sünnipäevanädala kolmas päev ja räägime meditsiinist! Luisa meditsiiniosakond alustas tööd juba tõlkebüroo teisel tegevusaastal (1994) ja on esimene kindlate piirjoontega väljakujunenud osakond. Teeme koostööd nii Eesti kui ka välismaiste klientidega, kelle hulka kuuluvad haiglad, ülikoolid, ravimifirmad jpt. Meditsiinitõlkijad on kõik oma ala professionaalid: nad on pädevad nii tõlkimises kui ka arstiteaduses. Paljud neist on endised või ka praegused arstid.

Meditsiinitõlgete juht Marge kirjutab: „Olen Luisas olnud juba üle kaheteistkümne aasta, ennekõike ilmselt selle tunde tõttu, et Luisas oled hoitud. See on nagu omamoodi suur pere. Teisalt on kindlasti oluline Luisa professionaalne ja läbipaistev teenus, mille juures näevad iga päev kõik vaeva, et väljaantav teenus oleks kvaliteetne ja väärtuslik. Olen alati tundnud, et soovin ennast siduda vaid millegagi, mille väärtuses olen ka ise veendunud. Meditsiinikliendid on väga toredad ning paljudega teeme koostööd juba pikalt, mis teeb kliendisuhted väga eriliseks. Usaldus on vastastikune: tean, mida kliendid ootavad, ning kliendid teavad, milline on tulemus.

Peamised meditsiinivaldkonnad, mis moodustavad meie tõlgetest 3000 lehekülge kuus, on näiteks: anatoomia, biokeemia, bioinseneeria ja biomeditsiiniline tehnoloogia, bioloogia, biomeditsiin, biomeetria, biofüüsika, biopsühholoogia, biostatistika, biotehnoloogia, kardioloogia, kosmeetika, hambaravi, dermatoloogia, endokrinoloogia, epidemioloogia, gastroenteroloogia, geneetika, günekoloogia, hematoloogia, hepatoloogia, immunoloogia, meditsiiniseadmed, mikrobioloogia ja bakterioloogia, molekulaarbioloogia, nefroloogia, neuroloogia, neuroteadused, õendus, toitumisteadus ja toitumisõpetus, sünnitusabi, onkoloogia, oftalmoloogia ja optomeetria, otorinolarüngoloogia, patoloogia, pediaatria, farmakoloogia, liikumisravi ja rehabilitatsioon, radioloogia, reumatoloogia, toksikoloogia, uroloogia, viroloogia.

Kes jõudis lõpuni lugeda, siis lisa kommentaar: UUH!

Head Luisa sünnipäevanädala neljapäeva! Kas teadsite, et Luisa kannab hoolt ka tõlkijate järelkasvu eest? 2012. aastal lõime koostöös Tartu ülikooliga kogu Euroopas uudse JUUNIORIPROGRAMMI ehk uue põlvkonna heade, kuid seni tõlkekogemuseta keelehuviliste laialdase praktikasüsteemi. Programmi jooksul saab noor tõlkija koolitusi, palju tagasisidet ning kogemuse reaalselt tellitavate projektidega. Talle on abiks nii Luisa projektijuhid, vanemtoimetajad kui ka tehniline meeskond. Kümne konkursiga on programmi pääsenud 240 nooremtõlkijat.

Juunioriosakonna projektijuht Nele Nikopensius ütleb: „Meie noored on tublid, entusiastlikud ja vastuvõtlikud uuele. Konkurss toimub kaks korda aastas ja on väga suur rõõm näha, et iga kord leiame Luisasse mitu tohutu potentsiaaliga nooremtõlkijat, kes jätkavad koos meiega ka pärast programmi. Iga uus algus võib olla raske, kuid kui on motivatsiooni ja indu, siis tulemus on seda väärt.“

Oma kogemusest juuniorina räägib Merilyn Paugus: „Juunioriprogramm oli täpselt see, mida ma olin ette kujutanud, aga kindlasti palju intensiivsem ja laiahaardelisem. Kuna Luisa on nii suur, siis tekste, millega saab end proovile panna, on tõesti seinast seina. Alguses võivad parandusi täis tööd ehmatada, aga toimetajaid ei tasu karta: nende üksikasjalik tagasiside aitab kiiresti oma keelekasutuse nõrgad küljed üles leida ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkab sinu tõlge punase sigrimigri seest välja paistma. Uustulnukatel soovitan võtta asja rahulikult, vältida ülemõtlemist ja väljuda aeg-ajalt mugavustsoonist, et mõne keerukama teksti kallal pureda, aga anda ka kindlasti teada, kui miski üle jõu käib või arvuti töö ära sööb, sest abikäsi leidub alati.“

LUISA TÕLKEBÜROO INFOKIRI. MEDITSIINITEKSTID

Tõlkimine – see on imelihtne. Igaüks, kes on kord võõrkeele selgeks õppinud, saaks sellega hakkama. Või kas ikka saaks? Tahaksime lasta oma praegustel ja tulevastel klientidel ning kõigil muudel huvilistel pisut tõlkimise telgitagustesse piiluda. Seepärast hakkamegi kaks-kolm korda aastas välja andma Luisa uudiskirju, kus tutvustame eri teemade tõlkimise põnevaid tahke ja keerdküsimusi, kirjeldame tõlkebüroos toimuvat meeskonnatööd ja üleüldse laiemalt tõlkimise tausta. Iga kord keskendume ühele kindlale valdkonnale.

See uudiskiri on pühendatud meditsiinile. Küllap tuleb paljudele üllatusena, kui paljude spetsialistide ühistööna sünnivad mahukad tõlkedokumendid ja kui arvukatele pisiasjadele tuleb tähelepanu pöörata. Luisa hea kliendi, rahvusvahelise ravimikontserni Pfizer registreerimisala juht Katrin Annus kõneles meie palvel kõigest sellest, millega tuleb arvestada ravimiinfomaterjalide tõlkimisel, et tekst vastaks tellija ja seaduse nõuetele. Ühelt poolt nõuab tõlkimine mitmekesiseid teadmisi paljudelt aladelt, teisalt aga tihti ülimat asjatundlikkust mingis kitsas valdkonnas. Selle eest, et tõlge saaks korrektne, ladus ja otstarbekohane, kannavad meie büroos kõrvuti filoloogidega hoolt konkreetsete valdkondade asjatundjad – meditsiinitõlgete puhul näiteks arstid ja teised meditsiinispetsialistid. Meditsiinitõlgete projektijuht Marge Žordania kirjutab täpsemalt, kuidas tõlkimine meie büroos käib. Meditsiiniga on otsapidi seotud ka üks Luisa osanikke Kristiina Püttsepp. Intervjuus meenutab ta, mida kõike on juhtunud Luisa 30 tegutsemisaasta jooksul, ja püüab ennustada, mis võib tõlkemaailma tulevikus ees oodata. Lõpetuseks anname Luisa tegevusest ja meie usinate töömesilaste igapäevasest töömahust põgusa ülevaate arvude kaudu. Loodame, et leiad siit midagi uut ja huvitavat tõlkimise kohta sellises keerulises valdkonnas nagu meditsiin, aga ka tõlkimise kui mitmekülgse ja laiahaardelise tegevuse kohta üldse.

Seekord on uudiskirjas teemaks tõlkebüroo koostöö ravimifirmadega. Üks Luisa pikaajalisemaid partnereid on Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaal. Et uurida laiemalt meditsiinivaldkonna ja tõlkimise seoseid, palusime ettevõtte esindajal, registreerimisala juhil Katrin Annusel kirjeldada tõlgete tellimise korraldust oma ettevõttes. Pfizer kui suur ja laia haardega ravimifirma peab edastama kõrgel tasemel meditsiiniteavet oma eriala spetsialistidele ja ka laiemale üldsusele. Paljud sellised teabematerjalid eeldavad tõlkimist. Tõlkepartnerilt oodatakse eelkõige, et ta oleks suuteline meditsiinitekste tõlkima kvaliteetselt, aga peale kvaliteedi hinnatakse ka tõlkimise kiirust. „Vahel vajame ka kiirkorras tõlkimist ja hindame kõrgelt neid hetki, kui tõlkebüroo on olnud valmis tegutsema eriolukorras ja vajalikud tõlked kiirelt korraldanud.” Suurem osa Pfizeri tõlgetest on meditsiinilised tekstid, kus on eriti oluline kasutada õiget ja täpset terminoloogiat. Ravimitekstide tõlgete jaoks on olemas kindlad juhised, mis on välja töötatud Euroopa Ravimiametis ja kohandatud Eesti Ravimiametis. Et nende juhiste järgimine on kohustuslik, peab muidugi ka tõlkebüroo olema neist teadlik ja kasutama alati ajakohast versiooni. Ravimifirma pfizer nõuab tõlgetelt eelkõige kvaliteeti. Kvaliteedis veendumiseks palutakse büroolt kõigepealt proovitõlget. „Õnneks on meie partnerivalik olnud täpne, sest tõlkebürood me vahetama pidanud ei ole,” ütleb Katrin Annus. Pfizeri sisekord näeb ette, et tõlkebüroost tulnud tõlgete vastavus alustekstile kontrollitakse üle. Esmalt teevad seda tekstide tellijad – ravimite registreerimisega tegelevad töötajad. Hinnatakse nii sisulist kui ka tehnilist poolt: kas on järgitud kehtivaid juhiseid ja kas ka dokumendi vorm vastab nõuetele, eriti kui teksti pikkus on kümneid lehekülgi. Oma heakskiidu peavad andma veel meditsiiniosakonna spetsialistid ja pärast seda edastatakse tekstid juba kas Eesti või Euroopa Ravimiametile. Eraldi kvaliteedikriteeriumeid tõlgete jaoks ei ole Pfizeris määratletud, kuid uute ravimite puhul palutakse võimaluse korral tekst üle vaadata ka vastava eriala arstil. Üldiselt leitakse vigu vähe, mõnel harval juhul vajab tõlge pisut kohendamist, kui seda alustekstiga uuesti võrreldakse. „Tagasisidet tekstide ja tõlgete kohta saame otse ravimiametist ning seal on sõna- või terminiparandustele alati lisatud konkreetsed selgitused ja soovitused.” Neid soovitusi jagatakse ka tõlkebürooga, et edaspidi kvaliteedis veel kindlamad olla. Lisaks on hea teada, kes konkreetselt mingi töö on teinud, ja nii nähakse tõlke juures rõõmuga ka tõlkija nime.

Valmisolek erijuhtumite lahendamiseks

Mõnikord palutakse tõlkebüroo abi tabelite, jooniste, fotode vms kohandamisel. Seda, kui büroo niisugused (tavaliselt keerukamad) tööd teha võtab ja tellija saab tagasi korrektse tervikliku teksti, peetakse Pfizeris oluliseks lisaväärtuseks. Pfizeri esindajad leiavad, et hea tulemus peaks olema mõlema koostööpoole eesmärk. Seepärast oodatakse hea meelega tagasisidet ja selgitusi, miks mõni lause või väljend on tõlgitud just nii ja mitte teisiti – nõnda on sellest kasu ka ravimifirma igapäevatöös. Kokkuvõttes peab Katrin Annus pikaajalist koostööd Luisaga heaks: „Aastate jooksul on olnud erinevaid olukordi, kuid Luisa kontakt on alati olnud kättesaadav ning meie soovidele on reageeritud esimesel võimalusel.” Ta peab kasulikuks seda, et tõlkebüroos on tellija jaoks kindel kontaktinimene, kes konkreetse ettevõtte soovide ja ettepanekutega tegeleb. „Oleme alati saanud mitmekülgset professionaalset abi.”

Mina olen Luisa Tõlkebüroo meditsiinitõlgete osakonna juht Marge Žordania. Meditsiinitõlgetega tegeleb meie büroos terve suur meeskond ja tegelikult – nagu vihjab ka ametinimetus – kujutabki ühe teksti tõlkimine endast tervet projekti. Püüan lühidalt kirjeldada, kuidas see masinavärk töötab. Luisa on Eesti suurima meditsiinitekstide tõlkijate pagasiga tõlkebüroo. Meditsiiniteemalisi tõlketöid teeme 15 keeles, levinuim suund on inglise-eesti. Tekste tõlgivad meditsiinilise kõrgharidusega tõlkijad ja ka keeletoimetajad on spetsialiseerunud just meditsiinitemaatikale. Kui kogu tähtaja- ja hinnapäringute ning muuga seotud eeltöö tehtud, saabub tellimuse kinnitus e- postkasti. Esmalt uurin järele, mis liiki tekst täpselt on – selle järgi valin sobiliku(d) tõlkija(d). Vaatan üle ka kõik kliendi soovid ja võimalikud juhised. Püsiklientide eelistused on enamasti juba teada, paljudel on ka oma lemmiktõlkijad, kelle stiil ja keelekasutus tunduvad kõige sobivamad. Tekstid nõuavad enne tõlkimist enamasti veel eeltöötlust, sealhulgas tõlkemäluga töötlemist, vahel ka vormiliste asjade paikasättimist. Seda teeb tehniline toimetaja. Seejärel edastan töö tõlkijale ja tõlkija käest liigub see meditsiinile spetsialiseerunud keeletoimetaja kätte. Selle etapi kirjeldus mahtus küll ühte lausesse, kuid sisaldab tegelikult väga mahukat tööd ja omavahelist suhtlemist-nõupidamist nii tõlkija ja toimetaja vahel kui ka tõlkija-toimetaja ja kliendi vahel, mõnikord ka konsulteerimist muude spetsialistidega nii sisulistes kui ka tehnilistes küsimustes.

Juhatuse liige Kristiina Püttsepp on hariduse omandanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid töötee tõi teda kiiresti Luisa Tõlkebüroosse. Intervjuus räägib ta, miks kütkestas tõlkemaailm väljaõppinud arsti ja mida põnevat on selles maailmas edaspidi oodata. Kuidas sattusid meditsiini juurde? Minu taust suunas mind arstikutse poole kuidagi iseenesest, mingit survet ei avaldatud.

Mu isa oli arst, ja juhtus nii, et meie klassist lõpetas arstiteaduskonna suisa üheksa inimest. Nii et sõbrannadega üheskoos sai arstiteaduskonda astutud – internatuuri küll ei jõudnud, kuid õpingute tunnistuseks on seinal kaunis diplom. Haiglas ei ole ma arstina päevagi töötanud, kuid sanitari või õena on öiseid valvekordi peetud küll ja küll. Nii mõnigi meie kursuse lõpetanu läks tööle ravimifirmasse, osa neist on saatuse tahtel nüüd arstikutse juurde naasmas. Millal sattus arstiteaduskonna tudeng tõlkemaailma? See oli täiesti planeerimatu ja juhuslik kannapööre. Minu pilku püüdis lehekuulutus, mis teatas selge sõnaga: „LUISA TÕLKEBÜROO VÕTAB TÖÖLE NORMAALSE INIMESE.” See tundus nii silmapaistvalt erinev, et pidin proovima. Konkursil osales seitse inimest. Meil tuli teha käibemaksuarvutus, läbida kiirtrükitest ja näida võimalikult normaalne inimene. Kiirtrüki tegin ettenähtud 30 minuti asemel ära üheksa minutiga – see oligi võibolla võidu vormistamisel määrav. Normaalsuskatse tulemusi pole me Berbeliga (Luisa toonane põhiomanik Berbel Pedari (Pruunsild) – toim.) siiani veel arutanud, kuid 30 aastat koostööd on ehk andnud sellelegi küsimusele ammendava vastuse. Rohkem ei ole ma soovinud kuskile kandideerida ja seega on CV üsna hõre – ainuke töökoht ongi olnud Luisa. Kuid ehkki kogemused on ainult ühest ettevõttest, on teadmisi kogunenud paljudelt aladelt. Kas algus oli tormiline või kulges tee tasa ja targu? Tööd alustades olime Luisa Tallinna kontoris vaid kahekesi: äsja Tartust Tallinna laienenud Luisa omanik Berbel ja arvutioperaator Kristiina. Ise üsna kogenematud, tuli meil mõlemal päevast päeva kliente teenindada. Püüdsime anda endast parima. Mida ei teadnud, selle mõtlesime kohapeal välja. Tolleaegsed Luisa kliendid soovisid sageli trükiteenust, mitte tõlketöid. Berbel oligi Luisaga alustanud juba ülikooli ajal nii, et pakkus tudengitele koolitööde trükkimist. Sellele lisandus varsti tõlkimine, esialgu peamiselt vene ja inglise keelde ning seejärel juba teistesse keeltesse. Tudengitest aga said mõne aja pärast ettevõtjad ja juhid, kes vajasid taas Luisa teenuseid. Kes 90ndatel tõlkimisega tegelesid? Peamiselt filoloogid, mitte muude erialade spetsialistidest tõlkijad nagu nüüd. Enamik tõlketöid, ka meditsiinitekstid, liikusid paberkandjal ja ümbertrüki käigus said nii mõnedki vead ja apsakad ära parandatud, sest meditsiiniteemad olid veel värskelt meeles.

Luisa on Eesti suurima meditsiinitekstide tõlkijate pagasiga tõlkebüroo. Kui tekst tõlgitud-toimetatud ja kõik küsimused lahendatud, läheb see taas tehnilise toimetaja kätte, seekord väljastuskontrolli. Meditsiinitõlgete osakaal on Luisas aasta-aastalt aina kasvanud. Tõlkijatel on pikaajaline kogemus ja vilumus nii tõlkimisel kui ka lokaliseerimisel. Tänu sellele on meil ka korralik mäluandmebaas, mis aitab tagada meditsiinitõlgete terminoloogilise ühtsuse. Meditsiinitõlgete hulka kuuluvad ravimite teabelehed, kliiniliste uuringute tekstid, sh tagasitõlked, meditsiinitehnika dokumendid, teaduslikud artiklid, haiguslood ning palju muud ravimite ja haigustega seonduvat. Hulgaliselt on ka veterinaariamaterjale. Igal tõlkijal on oma valdkond, milles ta on kõige pädevam. Seepärast on tõlkija valimine päris tähtis otsus, aga kui oled töötanud juba aastaid koos staažikate ja tublide tõlkijatega, ei ole see õnneks keeruline. Tõlgime korraga ka mitut valdkonda hõlmavaid tekste, näiteks meditsiin + õigus. Päris tihti pakume teenuse kombineerimise võimalusi, näiteks kaks eri valdkonna tõlkijat + üks toimetaja või üks tõlkija + kaks toimetajat. Viimane variant on sobilik näiteks siis, kui süvameditsiinitekst on vaja tõlkida selliselt, et ka laiem lugejaskond sellest aru saaks. Kui tõlgitud tekst läheb trükkimisele – olgu tegu siis brošüüri, voldiku, konverentsimaterjali või muu sellisega –, soovivad kliendid sageli eriti põhjalikku toimetamist. 2007. aastal töötasime välja oma kvaliteedijuhtimissüsteemi. Sellest alates on meil ISO kvaliteedisertifikaat ja me järgime ISO kvaliteedijuhtimise protseduure. Kvaliteedi tagamisel peame aga paberil kirja pandud nõuetest tähtsamakski koostööd – nii oma tõlkemeeskonna sees kui ka meie ja klientide vahel. On ju lõppeesmärk ühine – saada kliendi vajadusi arvestav hea tõlge.

JUUNIORITEENUS juuniortõlkija + vanemtoimetaja + väljastuskontroll

Juunioriprogramm on Luisa ja Tartu Ülikooli ühisprojekt

KLASSIKALINE TOLKETEENUS erialatõlkija + keeletoimetaja + väljastuskontroll

EKSTRATEENUS erialatõlkija + erialatoimetaja + keeletoimetaja + väljastuskontroll

Tõlkeabi igal tasandil parimatelt parimatele!

Kes olid Luisa kliendid ja millised keelesuunad olid kõige populaarsemad? Meie kontor asus vanalinnas ja seega saime omajagu tööd riigiasutustelt, aga ka näiteks ravimi-, ehitus-, kindlustus- ja reisifirmadelt. Paljudega on koostöösuhted tänini. Alguses oli meil palju eraisikutest kliente. Tegelesime peamiselt vene keelega, selle osakaal oli märgatavalt suurem kui praegu. Inglise keel oli samuti oluline, palju oli ka soome keelt. Soome keele tõlkeid tegi Berbel ise, päris palju tolleaegseid ettevõtete põhikirju ja asutamisdokumente on tema tõlgitud või toimetatud.

Millised olid algusaastatel tehnilised võimalused?

Trükitööd sai alguses tehtud ikka trükimasinatega, trükkalid jooksid käsikirjaliste materjalidega edasi-tagasi Luisa kontori ja kodu vahet. Trükimasina asemele tuli kiiresti arvuti. Nüüdseks on käsikirjad peaaegu kadunud. Kes teab, ehk jõuame kunagi hoopis selleni, et aitame arvutikirja vormistada kaunilt käsitsi kirjutatud dokumentideks … Alustasime Tallinna kontoris ühe arvutiga. Peagi võtsime põhikohaga tööle ühe inglise keele tõlkija ja klienditeenindaja. Siis kasvas ka meie arvutijõudlus mitu korda. Juba üsna varakult hakkasime kirju saatma e-posti teel ja kasutama sissehelistamisega modemit – see oli mäletatavasti internetiseade, mis pidevalt piiksus ja mulises.

Kuidas on tõlketeenuste hind aastatega muutunud? 1992. aastal põlati kümnekroonist hinda ühe lehekülje tõlkimise eest veel kalliks, aga 9,90 tundus mõistlik. 2007. aastal tõusid tõlketeenuste hinnad tippu, ulatudes 240 ja enama kroonini lehekülje eest. Seega kerkis hind 15 aastaga 24 korda. Praeguseks on hinnaarvestus läinud pigem üle sõnapõhiseks ja konkreetset lehekülje hinda on päris raske kliendile öelda, sest see sõltub sajast tegurist – mis teema, kui mahukas materjal kas on mäluvasteid või tekstisiseseid kordusi jne. Vandetõlke dokumentide hindu on kõige lihtsam pakkuda, sest need on kindlad ja kinnitatud. Üldiselt on tõlketöö kui selline selgelt alaväärtustatud.

Mis teeb ühest tõlkijast hea tõlkija?

Heade tõlkijate leidmine on alati olnud üks meie raskemaid ülesandeid. Mõni suurepärane tõlkija on meiega olnud algusest peale. Luisa Tartu kontor tõmbas parimaid filolooge omal ajal otse ülikoolipingist. Nüüd õpetatakse tõlkimist mitmel pool. Tööle kandideerijaid on küll palju, kuid tõeliselt häid tõlkijaid on raske leida. Näiteks paljud tallinlased arvavad, et oskavad soome keelt hästi, aga tegelikult … Kümne aasta pikkune „Dallase” vaatamise staaž ei andnud paraku siiski tõlkijakoolitust. Inglise keelt õpitakse koolis rohkem, seepärast on sel suunal tõlkijaid lihtsam leida. Kuid ka vene keele oskajate leidmine on päris paras pähkel.

Kui keeruline on tõlkijal eri valdkondade vahel orienteeruda? Ideaalsel tõlkijal peaks meie arvates olema kaks kõrgharidust: üks keeleline ja teine erialane. Et aga sellist kooslust on üldjuhul keeruline leida, töötavad meil tandemina tõlkija ja toimetaja – üks erialainimene ja üks keeleinimene. Meditsiinitekste tõlgivad ainult meditsiinilise kõrgharidusega inimesed. Juriidilistes tõlgetes kehtivad kindlad raamid ja see teeb selle töö mingil määral isegi lihtsamaks. Sageli on keerulisem lugu just loomingulisust vajavate kirjutistega, näiteks reklaamtekstidega. Neid tuleb tavaliselt juba lokaliseerida, mitte ainult tõlkida. Lokaliseerimine tähendab teksti kohandamist sihtrühma vajadustega ja eeldab rohkem loomingulisust. Oleme Luisas ka mõningaid ilukirjandusteoseid tõlkinud, kuid peamiselt tegeleme siiski tarbetekstide ja dokumentidega.

Milliseks kujuneb tõlkemaailma tulevik? Püsivat kasvu ei julge praegu keegi ennustada. Mõnes valdkonnas võib märgata tõlkevajaduse vähenemist, näiteks riigiasutused väljastavad mõnikord dokumente ka võõrkeeles. Samal ajal aga lisandub järjest uusi teenuseid: subtiitrid, helifailid, kujundus-küljendus, e-poed, suulise teksti üleskirjutamine ehk transkribeerimine jne. Üks suure mõjuga leiutis on masintõlge. Google Translate suudab suure kasutajaskonnaga keelte vahel teha isegi enam-vähem adekvaatse tõlke, algoritmid täienevad iga päevaga. See tähendab, et klassikalised tõlkijad peavad ümber kohanema toimetajateks, sest selle töö osatähtsus edaspidi aina kasvab.

Luisa Tõlkebüroo  tegutseb alates 1992. aastast. Kaks kontorit asuvad Tallinnas ja Tartus. Luisa on juba Eesti suurim tõlkebüroo. Luisa osalusel asutati Eesti Tõlkebüroode Liit, kuhu kuulume siiani. Tartu ja Tallinna kontori kollektiivis on 40 põhikohaga töötajat, sh 12 projektijuhti ja assistenti. Tõlkijaid, toimetajaid ehk koostööpartnereid on üle laia maailma ühtekokku üle 400

Üks tõlketellimus läbib lihtsustatult 7 tööetappi: projektijuht, assistent, tehniline toimetaja, projektijuht, tõlkija, keeletoimetaja, tehniline toimetaja, projektijuht.

Sagedasemad tõlketeemad on majandus ja pangandus, tehnika, juriidika, meditsiin, Euroopa Liit, keemia ja bioloogia ning lisaks veel üle 30 eri teema.

Tõlgime keskmiselt 520 lk tekste päevas. Pakume tõlkeid 3 tasandil: ekstra-, klassikaline ja juunioritõlge. Luisa on Eestis esimene, kes pakub juba alates 2012. aastast juunioritõlget.

Luisa Tõlkebüroo on arvatud maailma edukaimate sekka

24. mail 2023 sai Luisale osaks suur au, kui meid lisati esimesena Eesti tõlkebüroodest Nimdzi keskmise suurusega tõlkebüroode nimekirja.

Nimdzi Insights on mainekas globaalne keeletööstuse uurimis- ja nõustamisettevõte, kes pakub teavet, statistikat ja konsultatsioone keeleteenuste valdkonna ettevõtetele.

Nimdzi Insightsi Premier Mid-Market Ranking on aastaaruanne, mis keskendub keskmise suurusega ettevõtetele keeleteenuste valdkonnas. See hõlmab ettevõtete analüüsi, hinnangut ja järjestust, et tõsta esile just neid ettevõtteid, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi ning eristunud oma teenuste kvaliteedi, innovatsiooni ja klientide rahulolu poolest. Nimdzi hinnangul on maailmas tõlkebüroosid kokku pea 23 000, millest keskmise suurusega (3–13 mln USD käibega) on 3500 bürood. Luisa kuulub samuti siia vahemikku ja nende seas on meid hinnatud 150. koha vääriliseks!

Luisa Tõlkebüroo lisamine keeletööstuse tipptegijate hulka on meie jaoks väga suur tunnustus. „Maailma 150 parima hulka saamine tuli küll ülima üllatusena! Aga tõele au andes – meie võrratu kollektiiv ja suurepärased kliendid vähemat ei väärikski,“ ütles uudist kuuldes meie juhatuse liige Berbel Pedari.